Riik avas Rail Balticu ühele suuremale ehitushankele ukse

Merko Ehitus kasvatas esimeses kvartalis müügitulu aastases võrdluses 11 protsenti ning kahekordistas oma kasumi. „Ehitusturg näitab küll taastumismärke, kuid endiselt õhus olevad mitmed küsimärgid kindlasti turgu ei toeta,“ muretses Merko Ehituse juht Andres Trink tuleviku pärast.

Tänaseks on Rail Baltica raudtee ehitamise eelduseks olevaid keskkonnamõjude hindamisi (KMH) tunnistatud vastavaks juba viiel lõigul kaheksast. Tänaste plaanide järgi võiks ehitus nendel lõikudel alata lähema paari aasta jooksul.

Tee-ehituse mahud kahanevad praeguste kavade kohaselt umbes 20% aastas ja nii mitu aastat järjest. Riik on pannud neljarajaliste põhimaanteede ehitamise plaani piltlikult öeldes riiulisse – need valmivad 100 aasta pärast või pigem veelgi hiljem – kui üldse kunagi valmivad, avas keerulist olukorda ASi TREV-2 Grupp ja Eesti Taristuehituse Liidu juhatuse esimees Sven Pertens värskes Äripäeva Infopanga Taristuehituse raportis.

Eelmise aasta novembris algatatud Rail Baltica ühisterminali esimese etapi ehitushankes kuulutati võitjaks ühispakkumuse esitanud AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra OÜ. Lepingu maksumuseks on 44,8 miljonit eurot, mis on senini rahaliselt kõige mahukam Rail Baltica leping Eestis.

Armatuuri sidumine võib tunduda väikese tööna, kuni seda tuleb teha sadu või tuhandeid kordi päevas. Siis hakkavad lugema nii ühe seose tegemiseks kuluvad sekundid kui ka traadikulu ja tööriista kasutusmugavus. Mida kiirem ja lihtsam on iga sidumine, seda suuremaks kasvab võit terve tööpäeva jooksul.