Riik avas Rail Balticu ühele suuremale ehitushankele ukse

Merko Ehitus kasvatas esimeses kvartalis müügitulu aastases võrdluses 11 protsenti ning kahekordistas oma kasumi. „Ehitusturg näitab küll taastumismärke, kuid endiselt õhus olevad mitmed küsimärgid kindlasti turgu ei toeta,“ muretses Merko Ehituse juht Andres Trink tuleviku pärast.

Tänaseks on Rail Baltica raudtee ehitamise eelduseks olevaid keskkonnamõjude hindamisi (KMH) tunnistatud vastavaks juba viiel lõigul kaheksast. Tänaste plaanide järgi võiks ehitus nendel lõikudel alata lähema paari aasta jooksul.

Tee-ehituse mahud kahanevad praeguste kavade kohaselt umbes 20% aastas ja nii mitu aastat järjest. Riik on pannud neljarajaliste põhimaanteede ehitamise plaani piltlikult öeldes riiulisse – need valmivad 100 aasta pärast või pigem veelgi hiljem – kui üldse kunagi valmivad, avas keerulist olukorda ASi TREV-2 Grupp ja Eesti Taristuehituse Liidu juhatuse esimees Sven Pertens värskes Äripäeva Infopanga Taristuehituse raportis.

Eelmise aasta novembris algatatud Rail Baltica ühisterminali esimese etapi ehitushankes kuulutati võitjaks ühispakkumuse esitanud AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra OÜ. Lepingu maksumuseks on 44,8 miljonit eurot, mis on senini rahaliselt kõige mahukam Rail Baltica leping Eestis.

Kui räägitakse ärikinnisvarast, pööratakse enamasti tähelepanu selle asukohale, suurusele ja siselahendusele. Katuse peale mõeldakse sageli alles viimases järgus. Ent katus ei ole pelgalt funktsionaalne element, mis kaitseb vihma ja tuult eest. Tänapäevane katus on osa hoone toimivusest, energiatõhususest ja visuaalsest kuvandist. Kuidas teha katuse puhul tark otsus? Miks on oluline lähtuda kvaliteedist, mitte ainult hinnast? Ja mis rolli mängib katus ettevõtte jätkusuutlikkuses?