Korralik rekonstrueerimine hoiab majad töökorras veel aastakümneid

2000ndate alguses tehti energiatõhususe parandamisel sageli otsuseid vähese teadmise põhjal. Hoonete parendamise osas ei olnud veel nii suuri kogemusi ning see tõi endaga ka olukordi, mis ei töötanud ootuspäraselt. “Ühes korteris otsustati näiteks seinu seestpoolt soojustada. Mõne talvega oli kogu see soojustus läbi vettinud ja tekkinud oli tõsine niiskuskahjustus,” meenutab Rähmonen.

Samuti juhtus tihti, et raha kulutati kallitele viimistlusmaterjalidele, kuid soojustuskihi paksus jäi ebapiisavaks. Praktika ja teaduslike uuringute koosmõjul on need vead aga tänaseks hästi teada ning rekonstrueerimistöid tehakse järjest süsteemsemalt ja kvaliteetsemalt.

Eestis on endiselt üle 10 000 kortermaja, mis vajavad lähiaastatel rekonstrueerimist. Rähmoneni sõnul on olemasolevate hoonete uuendamine kõige realistlikum ja mõistlikum lahendus. “Kui hoone väliskest ja tehnosüsteemid korda teha, tekib olukord, kus kandekonstruktsioonide jaoks on justkui igavene suvi. See pikendab hoone eluiga aastakümnete võrra,” selgitab ta.

Rekonstrueerimine võimaldab vähendada energiakulu, parandada sisekliimat ja tõsta kinnisvara väärtust, samal ajal säilitades olemasoleva linnaruumi ja infrastruktuuri.

Hoonete energiatõhusust ei määra enam ainult soojustuskihi paksus, vaid suuremat rolli mängivad hoone tehnosüsteemid, ventilatsioonilahendused ja nende nutikas juhtimine. Oluline on ka hoone kasutajate teadlikkus. Nutikad süsteemid annavad parima tulemuse siis, kui inimesed oskavad neid õigesti kasutada.

Rähmonen toob näiteks Tartu kortermaja, kus pärast rekonstrueerimist käis ühistu esimees kõik korterid läbi ja selgitas elanikele, kuidas ventilatsiooni ja kütte regulaatoreid õigesti kasutada. Tulemus oli märkimisväärne: energiakulu vähenes veel 5–10%, ilma et oleks tulnud teha täiendavaid investeeringuid.

“See näitab, et tehnika ja inimene peavad töötama ühes rütmis. Kui hoone on hästi rekonstrueeritud ja kasutajad oskavad süsteeme õigesti kasutada, saab energiatõhususest tõeline võit,” ütleb Termopilt OÜ juht.

Termopilt OÜ alustas tegevust 20 aastat tagasi ajal, mil termokaamerad muutusid laiemalt kättesaadavaks. Kui paljud keskendusid alguses lihtsalt termopiltide tegemisele, siis ettevõte valis kohe insenertehnilise analüüsi suuna.

“Kui Termopildi haare hakkas laienema ja valdkondi lisanduma, siis ei tabanud me õiget momenti, mil nimi vahetada. Nüüd, pärast kahte aastakümmet sama nime all, on juba nimi ise muutunud omaette väärtuseks, kuigi termograafilist ülevaatust eraldi teenusena ettevõte sisuliselt enam ei paku. Tänaseks on ettevõtte töö laienenud põhjalike energiatõhususe analüüside, projekteerimise ja konsultatsioonideni,” ütleb Rähmonen ja lisab, et ehkki termokaamerad on tänapäeval kättesaadavad paljudele, peitub tegelik väärtus pildi õigesti tõlgendamises ja lahenduste leidmises.

“Oleme kaalunud ka nimevahetust, kuid on hirm, et see võib osaliselt kaasa tuua mõningase identiteedikriisi. Ettevõtte vaates hindame me ise, et Termopilt ei tähista täna enam mitte üksnes kitsalt eestikeelset vastet termograafiale, vaid väljendab meiepoolset tervikpildi käsitlemist hoonete soojuse või laiemalt üldse energiakasutuse kohta.”

Rähmoneni sõnul on ettevõtte jaoks kõige olulisem see, et kliendid saavad abi keerulistes olukordades ja leiavad lahenduse, mis aitab hoonet päriselt paremaks muuta. “Tunneme heameelt klientide üle, kes on saanud abi keerulistes olukordades, kus õige lahendus tundus esmapilgul kättesaamatu,” ütleb ta.