Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitushinda tõstab palgakasv
Statistikaameti andmetel tõi 2013. aasta esimene kvartal ehitushinnaindeksi jätkuva tõusu. Peamiselt mõjutasid ehitushindade kasvu tööjõukulude kasv.
Ehitushinnaindeksi muutus oli 2013. aasta I kvartalis võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga 2,2% ja võrreldes I kvartaliga 5,6%, teatab Statistikaamet.
Eelmise kvartaliga võrreldes kasvasid kulutused tööjõule 6,4%, ehitusmasinatele 1,4%. Võrreldes eelmis aasta viimase kvartaliga odavnes kulu materjalidele 0,1%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui võrrelda tööjõukulutusi 2012. aasta I kvartaliga, kasvasid kulutused tööjõule 15,1%.
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2013. aasta I kvartalis võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga 2,1% ning eelimse aasta sama kvartaliga võreldes 6,1%.
Ehitushinnaindeksi muutus, I kvartal 2013
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, I kvartal 2013
Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.
Statistikaameti andmetel mõjutas ehitushinnaindeksi kasvu kõige enam ehitussektori palk. Ehitusuudised.ee uuris ehitussektori juhtidelt, kui palju on ruumi palgakasvuks?
Statistikaameti andmetel mõjutas ehitushinnaindeksi kasvu kõige enam ehitussektori palk. Ehitusuudised.ee uuris ehitussektori juhtidelt, kui palju on ruumi palgakasvuks?
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul ootab sel aastal ehitussektorit ehitusmahtude langus, mis aeglustab ka ehitussektori palgakasvu.
Tartumaal Kõrvekülas asuva iluaia uue kiviparketi paigaldamisel pakkus Leokivi meeskonnale suurimat väljakutset olemasoleva haljastuse säilitamine. “See on töö, mida tegelikult teha ei tahaks: arvad, et on lihtne, aga tegelikkuses on keerukam,” nentis ettevõtte projektijuht Andres Leosk.