Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aavik: tööjõukulude langemist ei tasu loota
Statistikaameti andmetel mõjutas ehitushinnaindeksi kasvu kõige enam ehitussektori palk. Ehitusuudised.ee uuris ehitussektori juhtidelt, kui palju on ruumi palgakasvuks?
Ehitusuudised.ee küsimustele vastas Skanska AS juhatuse esimees Andres Aavik.
1. Kui palju tõusevad kulutused tööjõukulutustele selle aasta lõpus?Arvan, et tänase muljetavaldava tõusu taga ei tuleks näha mitte ainult reaalselt palgakasvu, vaid ka ametlikult makstava palga osakaalu tõusu ning see tendets jätkub. Tööjõukulude langemist väheneva nõudluse valguses ei tasu loota, sest tööjõud pigem liigub Soome, kui lepib siin vähemaga.Oleneb sellest kui kõrget ehitushinda on valmis turg vastu võtma. Hetkel nõudlus pigem väheneb. Seetõttu selleks aastaks ehitussektoris keskmisest kõrgemat palgakasvu ka ei prognoosi. Eelkõige kajastub tõusev kulubaas lõpphinna tõusus. Vaadates meie põhjanaabreid, siis on kõrgete tööjõukulude tingimustes leitud erinevaid efektiivsuse tõstmise meetodeid. Olgu see nendeks siis osade tegevuste viimine platsilt välja (monteeritavad elemendid vms) või paremate ajaplaanimise võtete kasutamine. Samuti saab tõsta efektiivsust läbi parema ettevalmistuse (projekteerimise kvaliteedi) vähendades ümbertegemise hulka.
Artikkel jätkub pärast reklaami
2. Kui palju on ruumi palkade kasvuks ehitussektoris?
3. Millistest allikatest on ehitusfirmadel võimalik võita vahendeid palgakasvuks ehituses?
Statistikaameti andmetel mõjutas ehitushinnaindeksi kasvu kõige enam ehitussektori palk. Ehitusuudised.ee uuris ehitussektori juhtidelt, kui palju on ruumi palgakasvuks?
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul ootab sel aastal ehitussektorit ehitusmahtude langus, mis aeglustab ka ehitussektori palgakasvu.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.