Ehitusuudised.ee uuris ehitussektoris aktiivselt tegutsevate ettevõtjate ja võtmeisikute käest, mis on takistavateks asjaoludeks siinsete ehitusettevõtete efektiivsuse ja tõhususe kasvatamisel.
Ehitusuudised.ee ja Eesti Ehitusettevõtjate liidu konverentsil eelmise aasta detsembris tõi Tallinna Tehnikaülikooli professor Rainer Kattel Eurostati näitaja, kus statistika järgi on Eesti ehitusettevõtete tööviljakus Soome ettevõtete omast neli korda madalam. See märkus tekitas konverentsil palju emotsioone, kuid ka palju küsimusi.
Teemasse saab süveneda kahel moel, uurida statistika koostamise meetodit, kuidas on tulemus saavutatud ning vaadata, mis on need tegurid, mis takistavad efektiivsemalt ning tõhusamalt ehitamast - sest kedagi halvustamata ei ole Eesti ehitusettevõtted saavutanud kindlasti efektiivsuse lage.
Ehitusettevõtjate arvates on oma roll nii ettevõtetel, keskkonnal, kus tegutsetakse, tööjõul ning mõtteviisis.
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul ei saa ettevõtted efektiivsuse teemast kõrvale hiilida, kuid sama oluline on pead liiva sisse mitte peita ka riigil, kes paneb paika paljud mängureeglid. Ta toob näite Soomest, kus riik on muutnud ettevõtja tegevuse mugavamaks, mis aitab keskenduda enam põhitegevusele.
„Soomes on riik ehitussektorit ka oluliselt põhjalikumalt reguleerinud, mis võimaldab väikeettevõtjal väiksema bürokraatiaga hakkama saada,“ märgib Peterson.
Seotud lood
Merko Ehituse juhatuse esimehe Andres Trinki hinnangul ei ole üllatav, et põhjamaade ehitussektori tööviljakus on Eestist kõrgem. Olukorra parandamiseks tuleb tegeleda pidevalt tööde organiseerimise parandamisega ning tellija teadlikkuse tõstmisega.
Nordecon AS juhatuse esimehe Jaano Vinki sõnul toimub Eesti ehituses kahjuks liiga palju ressursside raiskamist. Vingi sõnul tuleb tõhususe kasvatamisel tegutseda pideva enese kasvatamisega.
Ehitusuudised.ee uuris Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektorilt Indrek Petersonilt, miks on Eesti ehitussektor statistilisete näitajate põhjal Soomest neli korda vähem tööviljakam.
Efektiivsuse ja tööviljakuse tõusule loob eeldused aus konkurents, mida toetab läbipaistev hankekorraldus, märgib Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse esimees Jaak Saarniit.
2025. aasta esimesel poolel võetakse Eestis vastu kliimakindla majanduse seadus ehk kliimaseadus, mis hakkab tulevikus otseselt mõjutama ka ehitusturgu. „Peame mõistma, et maailm muutub, ehitusturg muutub, kliimaseadus tuleb ning praegu on viimane aeg selles protsessis kaasa rääkida,” ütleb ehitusfirma Rand & Tuulberg jätkusuutliku ettevõtluse ehk kestlikkuse juht August Kompus.
Enimloetud
4
Eesmärk on saada Euroopa juhtivaks jätkusuutliku ja multimodaalse taristu rajajaks ning hooldajaks
Viimased uudised
Eesti Arhitektide Liidu president Aet Ader: sõltumatu ekspertiisi eesmärk on analüüsida eelmise projekteerija tehtud tööd, selle arhitektuuri – sh maastikuarhitektuur, sisearhitektuur ja hoone mahuline lahendus – kvaliteeti ja vastavust lõppkasutaja vajadustele ning lähteülesandele.
Lisaks rajatakse Jõhvi äriparki digi- ja multimeediainkubaator
Hetkel kuum
Ehitus5ECO juhatuse liige Priit Õunpuu: vastavalt lepingule suhtleb ajakirjandusega RKAS
Lepingu maksumus on korralik!
Eesmärk on saada Euroopa juhtivaks jätkusuutliku ja multimodaalse taristu rajajaks ning hooldajaks
Tagasi Ehitusuudised esilehele