Ehitusuudised.ee uuris Trinkilt, miks on statistiliste näitajate põhjal Eesti ehitussektor madalama tööviljakusega ning mis on takistavateks teguriteks efektiivsuse tõstmisel.
„Esiteks, Soomes on tööviljakus tervikuna kõrgem kui Eestis ja ehitussektor ei ole selles osas erand“, märgib Trink. „Teiseks, töö organiseerimise parandamisel Eesti ehitussektoris on kindlasti arenguruumi.“
Odav hind pärsib kvaliteeti
Trink tunneb muret, et Eestis on ehitustellimuste puhul jätkuvalt määravaks odav hind, mitte kvaliteet. See mõjutab tema hinnangul otseselt nii materjalide valikut, insenertehniliste lahenduste valikut, kasutatavaid masinaid ja seadmeid, ehitustehnoloogiat ja ka ehitaja valikut.
„Mida vähem kogemusi on ehitajal, mida viletsamaid seadmeid ja tehnoloogiat ning materjale kasutatakse, seda madalam on üldjuhul ka majanduslik efektiivsus. Soomes pannakse suuremat rõhku lõpptulemuse kvaliteedile,“ toob Trink välja.
Targemad tellijad määravad tulemuse
„Tellija teadmised ja kogemused on Soomes tõenäoliselt keskmiselt paremad, mis tingib parema ettevalmistuse, sujuvama ehitusprotsessi, vähem muudatusi jne,“ hindab Trink.
Maksude mõju
Trinki sõnul on küll maksude kogumise osas on asjad Eestis paremaks läinud, kuid ehitussektoris toodetava lisaväärtuse mõõtmist mõjutab ka see, millisel määral makstakse ehitusvaldkonnas makse. „Madalamat hinda suudavad tihtipeale pakkuda ehitajad, kelle puhul ei ole maksude maksmisega kõik korras. Võib arvata, et Soomes on selles osas olukord mõnevõrra parem,“ ütles Trink.