Paljud Kadrioru ja Kalamaja puitmajad ei vasta tänapäevastele nõuetele

„Omanikud pöörduvad tihti meie poole üsna konkreetse sooviga, mis on sageli ette nähtud tuleohutuseksperdi auditiga. Näiteks teha korda vannituba või vahetada uks või lagi tulekindlama vastu, aga kui hakkame laiemat pilti vaatama, siis selgub, et mure on palju sügavam. Tuleohutuse tagamiseks ei ole muud varianti kui korter konstruktsioonideni lahti võtta, sest enamik vajalikke töid on tihedalt seotud korteri teiste osadega,” selgitab Kristo Allvee.

Aivar Kukk tõdeb, et vanade puitmajadega on probleeme, kuid õnneks tuleb enamik neist esile, kui hakatakse ehitist parendama. „Nii hull asi pole, et need tuleks hüljata ja jalamaid maha võtta, kuid jõudumööda ja eksperte kaasates tasub siiski hoonet uuendada ja tänapäevastele nõuetele vastavaks viia. Tahaks ju ikka mõelda, et minu kodu on minu kindlus. Aga kas ta tegelikult ka seda on?”

Üks tüüpiline puudus on Kuke sõnul tuletõkkesektsioonide puudumine. „Ei korterid ega trepikojad ehk teisisõnu hoonest evakuatsiooniteed ei ole eraldi sektsioneeritud. Võib küsida, et kuidas vanas puumajas selliseid sektsioone tekitada, ent tänapäevaste ehituslahenduste puhul ei ole see tegelikult võimatu. Esile tooks ka elektrisüsteemi, mis on sageli sama vana kui ehitis ise. Samas ega ehitamise ajal osatud ju ette näha, et tulevikus saab ühes majapidamises olema nii palju elektritarbijaid ning süsteem ei pruugi koormusele vastu pidada.”

Allvee lisab, et oma olemuselt on puumajade korterite rekonstrueerimine hoopis teistsugune kui näiteks paneelmajade remont. Betoonpaneelide sees on „üllatusi“ oluliselt vähem kui Kadrioru või Kalamaja vanades majades, kus seina, põranda või lae taga võib oodata ebameeldiv avastus, nagu varjatud veekahjustused, konstruktsioonide nõrgenemine või valesti rajatud küttekollete lahendused. Ja ega puitmajade probleemid piirdu vaid tuleohutuse ja niiskuskahjudega, vaid puudusteks võib olla ka ebaefektiivne energiatõhusus, vananenud elektrisüsteem ja kahjurite, näiteks puidumardikate, tekitatud mured. Samuti tuuletõkke- ja tuulutuseta paigaldatud välisvooder ning aurutõkke puudumine, mis kaitseb konstruktsiooni sisemise niiskuse eest.

„On juhtumeid, kus kümme või kakskümmend aastat tagasi on tehtud kallis ja ilus remont, aga ehitaja ei tundnud norme ega tuleohutusnõudeid ning peab kahjuks kogu tehtud töö uuesti maha lammutama ja nullist alustama,” toob Allvee välja. Ta lisab, et midagi ei ole teha – turvalisus ja kvaliteet on iga Makro Ehituse töö alus.

Eriti keeruliseks muutub olukord siis, kui vanale hoonele on aja jooksul peale ehitatud lisakorruseid või laiendatud kortereid pööningule ja keldrisse. Kui maja tervikuna vajab kasutusluba, tuleb läbi teha Päästeameti tuleohutusnõuete audit – ja just siis jõutakse arusaamiseni, kui palju tegelikult tegemata on. Makro Ehitus läheneb sellistes olukordades süsteemselt: kõigepealt teeb spetsialist auditi, seejärel pannakse kokku tööplaan ja ajakava. „Meie eelis on põhjalikkus ja läbipaistvus. Klient teab täpselt, mis tööde käigus juhtub, ja saab olla kindel, et lõpuks on kõik kooskõlastused ja dokumendid korras. Meie eesmärk on, et kõik tööd oleksid lõpuni viidud ja kooskõlastused korras, et kodu vastaks kehtivatele nõuetele,“ rõhutab Allvee.

Kukk räägib, et kui hoones võetakse ette ehitustegevus, mis on ühtlasi ka loakohustuslik, siis tuleb arvestada, et pelgalt korteriukse vahetamine tuletõkkeukse vastu või naabri seinas oleva tehnosüsteemi läbiviigu augu tulekindla montaaživahuga täitmine ei taga nõudeid. „Nii ei pruugi kasutusluba kätte saada. Kasutusloata hoonet on äärmiselt keeruline müüa ning kindlustusjuhtumi puhul on alust kindlustusettevõttel ka hüvitatav summa üle vaadata. Kui hoone ei vasta tuleohutusnõuetele, siis mis garanteerib, et tulekahju ei juhtu? Ja kui juhtubki, et see ei arene suureks? Tuleb ikkagi hoone igakülgselt tuleohutuse vaatest tänapäevastele nõuetele järele aidata. Siis saab rahuliku südamega ka mõelda, et minu kodu ongi minu kindlus.”

„Alustada tuleb oma ala ekspertide kaasamisest: arhitektid, ehituseksperdid, tuleohutuseksperdid, elektrikvalifikatsiooniga inimesed,” loetleb Kukk. „Kui ei ole kindlust, kas minu tegevus on ka loakohustuslik tegevus ehk kas on vaja ehitusluba või -teatist, siis tuleb küsida kohaliku omavalitsuse ehitusliku järelevalvega tegeleva osakonna käest üle. Ise ei tasu kindlasti põlve otsas midagi ehitama hakata.”

Täisremont miljööväärtuslikus puitmajas on investeering nii turvalisusse kui ka kinnisvara väärtusesse. 2–4-toalise korteri täielik renoveerimine võtab Makro Ehituse käe all tavaliselt 2,5–4 kuud, kuid ettenägematud probleemid, nagu mädanenud konstruktsioonid, võivad lisada mõne nädala. Kõik tehnosüsteemid, ventilatsioon, kütte- ja elektrilahendused viiakse vastavusse tänapäeva nõuetega, kuid säilitatakse ka ajalooline ilme. Seejuures on moesuundades märgata, et klassikaline ja modernne põimuvad: trendikad on rohekad ja pastelsed toonid, peitlengidega uksed, harjatud messing, mustad vannitoatarvikud ja segistid, kalasabamustrid ja ühelipilised parketid loovad stiilse, ent ajatu koosluse.

Makro Ehitus ei piirdu vaid sisetöödega – vajadusel rekonstrueeritakse ka rõdud ja trepid, paigaldatakse uued aknad, uksed ja eritellimusmööbel. „Me ei tee lihtsalt remonti, vaid loome hoolikalt läbimõeldud terviklahendusi. Meie eesmärk on, et kodu oleks turvaline, ilus ja mugav. Enne tööde algust lepime detailselt kokku nii lahendused kui ka ajakava, et klient saaks kindel olla lõpptulemuse kvaliteedis,” ütleb Allvee. „Samuti hoiame end kursis uusimate nõuete ja seadustega ning teeme koostööd tuleohutusspetsialistidega.”

Tema sõnul on praegu soodne aeg remont ette võtta – kodu- ja remondilaenude tingimused on head, ning Makro Ehitus aitab kliendil koostada ka panga jaoks vajalikud graafikud ja dokumendid. Tulemus on läbimõeldud terviklahendus ja kodu, mis pakub kindlustunnet ja väärtust nii täna kui ka 20 aasta pärast!