Kadrioru ja Kalamaja miljööväärtuslikud 4-8 korteriga puitmajad on oma ajaloolisuse ja kauni arhitektuuriga pealinna tõeliseks ehteks, kuid ilusa fassaadi taga peituvad sageli tõsised ohud. „Kogemus ütleb, et väga suur osa sellistes majades asuvatest korteritest ei vasta tegelikult tänapäevastele nõuetele,“ on korterite ja eramajade rekonstrueerimisele spetsialiseerunud Makro Ehituse juht Kristo Allvee ja Päästeameti Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalvebüroo juhataja Aivar Kukk ühel meelel.

Kadrioru ja Kalamaja miljööväärtuslike puitmajade korterid ei vasta sageli tänapäevastele nõuetele, ilmneb Makro Ehituse juhi Kristo Allvee ja Päästeameti esindaja Aivar Kuke sõnavõttudest. Peamised probleemid on tuleohutuses ja vananenud elektrisüsteemides. Allvee selgitab, et renoveerimise käigus ilmnevad sagedasti varjatud veekahjud ja nõrgad konstruktsioonid, mis nõuavad põhjalikku uuendamist. Kukk rõhutab vajadust hoonete moderniseerimiseks koostöös ekspertidega, et tagada tuleohutuse ja kvaliteedi nõuetele vastavus. Täielik renoveerimine on investeering nii turvalisusse kui ka kinnisvara väärtusesse.

„Kogemus ütleb, et väga suur osa sellistes majades asuvatest korteritest ei vasta tegelikult tänapäevastele nõuetele,“ on korterite ja eramajade rekonstrueerimisele spetsialiseerunud Makro Ehituse juht Kristo Allvee ja Päästeameti Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalvebüroo juhataja Aivar Kukk ühel meelel.
  • „Kogemus ütleb, et väga suur osa sellistes majades asuvatest korteritest ei vasta tegelikult tänapäevastele nõuetele,“ on korterite ja eramajade rekonstrueerimisele spetsialiseerunud Makro Ehituse juht Kristo Allvee ja Päästeameti Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalvebüroo juhataja Aivar Kukk ühel meelel.
  • Foto: Kristo Allvee
„Omanikud pöörduvad tihti meie poole üsna konkreetse sooviga, mis on sageli ette nähtud tuleohutuseksperdi auditiga. Näiteks teha korda vannituba või vahetada uks või lagi tulekindlama vastu, aga kui hakkame laiemat pilti vaatama, siis selgub, et mure on palju sügavam. Tuleohutuse tagamiseks ei ole muud varianti kui korter konstruktsioonideni lahti võtta, sest enamik vajalikke töid on tihedalt seotud korteri teiste osadega,” selgitab Kristo Allvee.
Aivar Kukk tõdeb, et vanade puitmajadega on probleeme, kuid õnneks tuleb enamik neist esile, kui hakatakse ehitist parendama. „Nii hull asi pole, et need tuleks hüljata ja jalamaid maha võtta, kuid jõudumööda ja eksperte kaasates tasub siiski hoonet uuendada ja tänapäevastele nõuetele vastavaks viia. Tahaks ju ikka mõelda, et minu kodu on minu kindlus. Aga kas ta tegelikult ka seda on?”
Üks tüüpiline puudus on Kuke sõnul tuletõkkesektsioonide puudumine. „Ei korterid ega trepikojad ehk teisisõnu hoonest evakuatsiooniteed ei ole eraldi sektsioneeritud. Võib küsida, et kuidas vanas puumajas selliseid sektsioone tekitada, ent tänapäevaste ehituslahenduste puhul ei ole see tegelikult võimatu. Esile tooks ka elektrisüsteemi, mis on sageli sama vana kui ehitis ise. Samas ega ehitamise ajal osatud ju ette näha, et tulevikus saab ühes majapidamises olema nii palju elektritarbijaid ning süsteem ei pruugi koormusele vastu pidada.”

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele