8. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Mina isiklikult ei usu, et Eesti ehitussektori ettevõtete tööviljakus on 4x madalam, kui Soomes. Olles suhelnud erinevate ehitusettevõtjatega, kes Soome turul toimetavad, on jäänud valdavalt kõlama seisukoht, et normaalselt toimiv ja vastavat pädevust omava Eesti ehitusettevõtte tööviljakus on samal tasemel Soome ehitusettevõttega,“ märgib Peterson.

„Kui me räägime ehitussektorite ehitusettevõtete keskmiste tööviljakuste erinevusest, siis olen nõus, et Eestis on see väiksem, kuid tunnetuslikult pigem 1,5x kui 4 korda,“ lisab ta.

Millest siis selline statistiline erinevus võib tingitud olla?

Peterson toob välja neli võimalikku põhjust, mis võivad statistilist tulemust moonutada:

1. Ehitushinnad Soomes on keskmiselt 1,6-2x kõrgemad kui Eestis, mis mõjutab samas proportsioonis ka tööviljakuse arvutuse tulemit.

2. Statistiline suhtarv ei pruugi olla Soome ja teiste EU riikidega üheselt võrreldav. Näiteks, kui Eesti statistika kajastab ehitussektoris hõivatute arvu (lisaks ehitustöölistele ka bürootöötajad, tugipersonal, ITP kaadert jms.), siis Soome statistika kajastab ehitussektoris töötavate ehitustööliste arvu. Kui samad proportsioonid kajastuvad ka tööviljakuse arvutusmudelis, siis suurenebki viga just Eesti ehitussektori kahjuks.

3. Kindlasti mõjutavad suurt erinevust ka väike haldussuutlikkus mikro-ja väikeettevõtjate seas Eesti ehitussektoris, (kes moodustavad suure osa ehitusettevõtjatest) mistõttu ei ole paljud neist võimelised ehitustöid piisavalt operatiivselt ja kasumlikult korraldama, millest on tingitud ka suured palgaerinevused suurte ja väikeste ettevõtete vahel, sest muidu nad ei suudaks ennast lihtsalt ära majandada.

4. Soomes on ehitussektor riigi poolt ka oluliselt põhjalikumalt reguleeritud, mis võimaldab väikeettevõtjatel väiksema bürokraatiaga hakkama saada .

Kindlasti on veel ka muid mõjutegureid, mis võivad tööviljakuse arvutustulemust muuta, kuid nende väljatoomiseks tuleks Eesti majandust ja selle mõjutegureid oluliselt põhjalikumalt analüüsida.

Peterson märgib lõpuks, et kindlasti ei saa siiski vaadata mööda efektiivsuse probleemsusest Eestis, just kui seda poleks.

Mis on tööviljakus Eesti Statistikaameti arvestuses?

Tööviljakus töötatud tunni kohta

Tööviljakus töötatud tunni kohta arvutatakse püsivhinnas toodangu (deflateeritud SKP mõõdetuna aheldamise metoodikas, võrdlusaasta 2005) ja tööjõu ühiku (mõõdetuna töötundide koguarvuga) suhtarvuna. Tööviljakuse mõõtmine töötatud tunni kohta annab tööviljakuse arengust majanduses täpsema pildi kui tööviljakus hõivatu kohta, sest elimineerib erinevused täis- ja osaajaga tööjõu koosseisus riigiti ja aastati.

Allikas: Statistikaamet