Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Peterson: väikefirmade haldussuutmatus takistab tööviljakuse kasvu
Ehitusuudised.ee uuris Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektorilt Indrek Petersonilt, miks on Eesti ehitussektor statistilisete näitajate põhjal Soomest neli korda vähem tööviljakam.
„Mina isiklikult ei usu, et Eesti ehitussektori ettevõtete tööviljakus on 4x madalam, kui Soomes. Olles suhelnud erinevate ehitusettevõtjatega, kes Soome turul toimetavad, on jäänud valdavalt kõlama seisukoht, et normaalselt toimiv ja vastavat pädevust omava Eesti ehitusettevõtte tööviljakus on samal tasemel Soome ehitusettevõttega,“ märgib Peterson.
„Kui me räägime ehitussektorite ehitusettevõtete keskmiste tööviljakuste erinevusest, siis olen nõus, et Eestis on see väiksem, kuid tunnetuslikult pigem 1,5x kui 4 korda,“ lisab ta.
Millest siis selline statistiline erinevus võib tingitud olla?
Peterson toob välja neli võimalikku põhjust, mis võivad statistilist tulemust moonutada:
1. Ehitushinnad Soomes on keskmiselt 1,6-2x kõrgemad kui Eestis, mis mõjutab samas proportsioonis ka tööviljakuse arvutuse tulemit.
2. Statistiline suhtarv ei pruugi olla Soome ja teiste EU riikidega üheselt võrreldav. Näiteks, kui Eesti statistika kajastab ehitussektoris hõivatute arvu (lisaks ehitustöölistele ka bürootöötajad, tugipersonal, ITP kaadert jms.), siis Soome statistika kajastab ehitussektoris töötavate ehitustööliste arvu. Kui samad proportsioonid kajastuvad ka tööviljakuse arvutusmudelis, siis suurenebki viga just Eesti ehitussektori kahjuks.
3. Kindlasti mõjutavad suurt erinevust ka väike haldussuutlikkus mikro-ja väikeettevõtjate seas Eesti ehitussektoris, (kes moodustavad suure osa ehitusettevõtjatest) mistõttu ei ole paljud neist võimelised ehitustöid piisavalt operatiivselt ja kasumlikult korraldama, millest on tingitud ka suured palgaerinevused suurte ja väikeste ettevõtete vahel, sest muidu nad ei suudaks ennast lihtsalt ära majandada.
Hetkel kuum
4. Soomes on ehitussektor riigi poolt ka oluliselt põhjalikumalt reguleeritud, mis võimaldab väikeettevõtjatel väiksema bürokraatiaga hakkama saada .
Kindlasti on veel ka muid mõjutegureid, mis võivad tööviljakuse arvutustulemust muuta, kuid nende väljatoomiseks tuleks Eesti majandust ja selle mõjutegureid oluliselt põhjalikumalt analüüsida.
Peterson märgib lõpuks, et kindlasti ei saa siiski vaadata mööda efektiivsuse probleemsusest Eestis, just kui seda poleks.
Mis on tööviljakus Eesti Statistikaameti arvestuses?
Tööviljakus töötatud tunni kohta
Tööviljakus töötatud tunni kohta arvutatakse püsivhinnas toodangu (deflateeritud SKP mõõdetuna aheldamise metoodikas, võrdlusaasta 2005) ja tööjõu ühiku (mõõdetuna töötundide koguarvuga) suhtarvuna. Tööviljakuse mõõtmine töötatud tunni kohta annab tööviljakuse arengust majanduses täpsema pildi kui tööviljakus hõivatu kohta, sest elimineerib erinevused täis- ja osaajaga tööjõu koosseisus riigiti ja aastati.
Allikas: Statistikaamet
Seotud lood
Ehitusuudised.ee uuris ehitussektoris aktiivselt tegutsevate ettevõtjate ja võtmeisikute käest, mis on takistavateks asjaoludeks siinsete ehitusettevõtete efektiivsuse ja tõhususe kasvatamisel.
Merko Ehituse juhatuse esimehe Andres Trinki hinnangul ei ole üllatav, et põhjamaade ehitussektori tööviljakus on Eestist kõrgem. Olukorra parandamiseks tuleb tegeleda pidevalt tööde organiseerimise parandamisega ning tellija teadlikkuse tõstmisega.
Nordecon AS juhatuse esimehe Jaano Vinki sõnul toimub Eesti ehituses kahjuks liiga palju ressursside raiskamist. Vingi sõnul tuleb tõhususe kasvatamisel tegutseda pideva enese kasvatamisega.
Efektiivsuse ja tööviljakuse tõusule loob eeldused aus konkurents, mida toetab läbipaistev hankekorraldus, märgib Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse esimees Jaak Saarniit.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Enimloetud
Viimased uudised
Vaata ka, kes võitsid enim riigihankeid
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele