Eesti Kunstiakadeemia (EKA) uue õppehoone ehitusel võiksid juba ammu masinad müriseda, kui EKA oleks 2009. aasta suvel nõustunud naaberkinnistu omaniku sooviga eraldada talle neli parkimiskohta tulevase õppehoone maa-aluses parklas.
Nii väidab naaberkinnistu omaniku Ester Palmi esindaja Andry Krass, kirjutab Postimees.
EKA ja naaberkinnistu omaniku vahel tollal peetud kirjavahetusest on näha, et EKA soovis kõigepealt saada naabri kooskõlastust täiesti tasuta ning soovile eraldada parkimiskohad vastati eitavalt, Palmile pakuti selle asemel kohtumist EKA rektori Signe Kiviga, kes selgitanuks talle EKA uue õppehoone ehitamise tähtsust.
Krassi sõnul võttis kiri naaberkinnistu omanikult igasuguse tahtmise koostööd teha ning kui EKA oleks tookord loobunud neljast parkimiskohast ja andnud lubaduse kõik ehitamisega seoses tekkida võivad kahjud korvata, oleks kõik vajalikud paberid kohe alla kirjutatud ja teema ammendunud.
Kuigi hiljem on EKA Palmile pakkunud igasuguseid kompensatsioonivariante, kaasa arvatud needsamad parkimiskohad, ei pidanud Palm Krassi sõnul pärast 2009. aasta juulis saadud ülbet kirja enam vajalikuks edaspidiseid pakkumisi analüüsida.
Seotud lood
Haridus- ja Teadusministeerium soovib saada täpset ülevaadet Eesti Kunstiakadeemia kinnisvaraga seotud tegevuse õiguspärasuse kohta ja algatab seetõttu õppeasutuses riikliku järelevalve kinnisvaraga seotud küsimustes.
Projektijuhtimise ja tavalise kinnisvara arendamise vaatenurgast EKA uue hoone ehitamise saagas tekitab EKA juhtide käitumine pehmelt öeldes nõutust.
Maja ehitamisel mõeldakse algusfaasis pigem vundamendi, katuse ja küttelahenduse peale ning sisustust hakatakse reeglina planeerima siis, kui parkett on paigaldatud ja seinad värvitud. Tegelikult kõlab nagu katastroofi valem, sest köök ei ole lihtsalt mööbel ja selle esimesi samme peab kindlasti kavandama juba ehitusjärgus. Miks? Majaehitaja Madis selgitab kohe välja.