Sorainen: eramute kasutusloa saaks asendada kasutusteatisega

Detailplaneeringutega seotud halduslepingud aitavad omavalitsustel suunata avaliku taristu rajamise kulud sageli arendajatele. Praktikas võib sellega kaasneda aga keerulisi vaidlusi, kes kohustused tegelikult täidab. Nii võib lisaks suurtele arendustele ka tavaline koduostja sattuda olukorda, kus enne ehitusluba nõutakse oma kuludega näiteks valgustatud juurdepääsutee rajamist. Advokaadibüroo RASK advokaadid Elvi Tuisk ja Villy Lopman annavad nõu, mida teha.

Hiljuti avaldati Tallinna tänavaruumi kujundamise juhend, mille järgi suure kohaväärtusega ruumis tuleb kasutada asfaldi asemel sillutiskivi, mis võib aga põhjustada hilisemaid vaidlusi, kirjutavad Soraineni advokaadibüroo kinnisvara- ja ehitusõiguse ekspert Britta Retel ning riigihangete ekspert Mario Sõrm.

Palju tähelepanu äratanud riigikohtu lahend, mis selgitab kohaliku omavalitsuse õigusi delegeerida sotsiaalse taristu väljaehitamist kinnisvaraarendajatele nõuab täpset halduslepingut, selgitavad advokaadibüroo Rask advokaadid Marina Lapidus ja Elvi Tuisk.

Kohalikud omavalitsused saavad Maa-ameti ortofotode abil tuvastada kinnistutel erinevaid abihooneid – kuure, saunu või garaaže –, mis võivad olla püstitatud ilma omavalitsusega konsulteerimata. Seejuures võib tekkida küsimus, kas mõni konkreetne hoone võib olla rajatud vastuolus detailplaneeringu tingimustega.

Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta kandvuse, veepidavuse või stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas laialdaselt kasutatavaks pinnase parenduse meetodiks on jugainjekteerimine (ing keeles Soilcrete® või jet-grouting). See tehnoloogia võimaldab pinnasesse rajada erineva kuju ja suurusega tsementeerunud sambaid ilma ulatuslike väljakaevamisteta ja seda ka kitsastes tingimustes.