Sorainen: eramute kasutusloa saaks asendada kasutusteatisega

Detailplaneeringutega seotud halduslepingud aitavad omavalitsustel suunata avaliku taristu rajamise kulud sageli arendajatele. Praktikas võib sellega kaasneda aga keerulisi vaidlusi, kes kohustused tegelikult täidab. Nii võib lisaks suurtele arendustele ka tavaline koduostja sattuda olukorda, kus enne ehitusluba nõutakse oma kuludega näiteks valgustatud juurdepääsutee rajamist. Advokaadibüroo RASK advokaadid Elvi Tuisk ja Villy Lopman annavad nõu, mida teha.

Hiljuti avaldati Tallinna tänavaruumi kujundamise juhend, mille järgi suure kohaväärtusega ruumis tuleb kasutada asfaldi asemel sillutiskivi, mis võib aga põhjustada hilisemaid vaidlusi, kirjutavad Soraineni advokaadibüroo kinnisvara- ja ehitusõiguse ekspert Britta Retel ning riigihangete ekspert Mario Sõrm.

Palju tähelepanu äratanud riigikohtu lahend, mis selgitab kohaliku omavalitsuse õigusi delegeerida sotsiaalse taristu väljaehitamist kinnisvaraarendajatele nõuab täpset halduslepingut, selgitavad advokaadibüroo Rask advokaadid Marina Lapidus ja Elvi Tuisk.

Kohalikud omavalitsused saavad Maa-ameti ortofotode abil tuvastada kinnistutel erinevaid abihooneid – kuure, saunu või garaaže –, mis võivad olla püstitatud ilma omavalitsusega konsulteerimata. Seejuures võib tekkida küsimus, kas mõni konkreetne hoone võib olla rajatud vastuolus detailplaneeringu tingimustega.

Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.