Jet Grouting – kõige paindlikum pinnase parendamise tehnoloogia maailmas

Selleks, et pinnasesse erineva geomeetriaga tsementeerunud sambaid rajada, kasutatakse suure purustusjõuga vee-tsemendi juga ehk jugainjekteerimist. Juga liigub pinnasesse kiirusega kuni 200 meetrit sekundis, lõhkudes ümbritseva pinnase struktuuri ning tekitades isegi kuni 3-meetrise läbimõõduga stabiliseerunud sambaid. Tsementeerunud sammaste geomeetria ja füüsikalised omadused põhinevad eelkõige stabiliseeritava pinnase omadustel. Meetodi eeliseks on, et sambaid saab rajada väga kitsastes tingimustes ning pärast kivinemist moodustavad need kestva ja kindla vundamendi. Tsemendikehad saab rajada ka olemasolevate vundamentide või ehitiste alla.

Antud tehnoloogia teerajajaks oli Keller, kes tutvustas seda meetodit Saksamaa turul 1979. aastal. „Täna kasutab Keller seda kogu maailmas,” tutvustab Keller Polska Sp. z o.o. Eesti filiaali juht Martin Vaga. Ta lisab, et tänu pidevale uurimis- ja innovatsioonitegevusele ning investeeringusse uutesse seadmetesse suudab Keller pakkuda tehnilisi lahendusi väga erinevates pinnasetingimustes, alates pehmetest pinnastest kuni liivade ja sitkete savideni.

Kelleri tehnoloogiat on Martin Vaga sõnul kasutatud mitmes Eesti projektis, kus oleks olnud keeruline muu meetodiga hakkama saada. Tallinnas Tuukri tänava kanalisatsioonitrassi asendamise projekti käigus tuli rajada pinnasesse kaks veetihedat kollektori stardi/vastuvõtu kambrit. Reaalprojekt OÜ poolt koostatud projekti põhjal tuli kambrite seinad ja põhjad valmistada just jugainjekteerimise tehnoloogiat kasutades.

„Antud juhul rääkis jugainjekteerimise kasuks asjaolu, et tegemist on vibratsioonivaba tehnoloogiaga ning töömaal oli ruum äärmiselt piiratud. Kuna kambrite põrand oli maapinnast ligi 7,5 meetri sügavusel, siis eksisteeris ka oht kambri süvendi põhja purunemisele,” selgitab Vaga. Jugainjektsiooni tehnoloogia võimaldab olemasolevalt maapinnalt sambad just vajalikule sügavusele injekteerida – ehk siis kambri põhi ja seinad tehti valmis enne, kui kaevetöödega alustati. See tagas peatöövõtjale VH Ehitusteenused OÜ-le kuiva ja ohutu kaeviku kaevamise ilma täiendavat veetõrjet teostamata, vältides seeläbi ka põhja purunemise ohtu.

„Lisaks veetõkete ja süvendite rajamisele on jugainjekteerimise teiseks suureks kasutusvaldkonnaks hoonete alatoestamine,” räägib Vaga. „Olukordades, kus hoone vajub või vundamendi koormused suurenevad seoses juurdeehituse või rekonstrueerimistöödega, saab olemasolevat vundamenti pikendada sügavama ja kandva pinnasekihini. Selleks süvistatakse hoone vundamendi alla kas välisperimeetrilt või siis seestpoolt keldrist injekteeritud sambad, mis peale kivinemist moodustavad tugeva ja pikaaegse vundamendi.”

Vundamentide sügavamaks rajamist rakendati näiteks Tartu Ülikooli kõrvalhoone puhul, kuna hoone oli läbi aastate saanud ebaühtlaselt vajuda ning rekonstrueerimistööde käigus tuli hoone vundament kindlustada. Peatöövõtja Kolmik OÜ leidis sobivaks lahenduseks jugainjekteerimise. Keldriruumid, kus töid tuli teostada, olid kitsad ja madalad ning ligipääsetavad vaid kõige väiksema puurmasinaga.

Sarnast tehnoloogiat ja masinaid oleme tänaseks edukalt kasutanud ka Tallinna Reaalkooli, Tallinna Kunstihoone ja Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja ehitusprojektides. Suurim käimasolev projekt on hetkel Riia vanalinnas The Wagner Theatre hoone alatoestamine, kus injekteerimistööd on kestnud juba üle aasta.