• 11.02.11, 16:55
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maa-amet: vaid kolmes maakonnas vähenesid tehingud

Kinnisvaratehingute arv kasvas eelmisel aastal pea kõigis maakonnas, erandiks Hiiu, Lääne-Viru ja Rapla maakonnas.
2010. aastal sooritati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 41 623 kinnisvaratehingut 23,2 miljardi krooni (1,48 miljardi euro) väärtuses.
Ülemöödunud aastaga võrreldes kasvas tehingute arv ja väärtus vastavalt viie ja nelja protsendi võrra.
Kokku vahetas eelmise aasta jooksul omanikku ligi 113.789 hektarit maad, aasta varem oli see näitaja 97 736 hektarit.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tehingute mahult oli mullu kõige aktiivsem kinnisvaraturg tavapäraselt Harju maakonnas, kus toimus 40,3 protsenti kõigist tehingutest. Harju maakonnale järgnesid Ida-Viru maakond 11,1 protsendiga ning Tartu maakond 9,2 protsendiga. Aastases võrdluses vähenes kinnisvaratehingute arv vaid kolmes maakonnas: Hiiu-, Lääne-Viru- ja Rapla maakonnas.
Kõige rohkem maad vahetas mullu omanikku Saaremaal - 14.894 hektarit, kõige vähem Hiiumaal - 2161 hektarit.

Seotud lood

Uudised
  • 11.02.11, 12:22
Uus Maa: uued arendused tõmbavad käima
Uus Maa Kinnisvarabüroo elamispindade tegevjuhi Elari Tamme sõnul toovad uued arendused ja detailplaneeringute mahu kasvamine turule aktiivse kevade.
Uudised
  • 11.02.11, 08:20
Kinnisvaraga tehti rohkem, kuid odavamaid tehinguid
Eelmisel aastal tehti Eestis 30 979 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 1,2 miljardit eurot (18,8 miljardit krooni), teatas statistikaamet. Varasema aastaga võrreldes suurenes nii tehingute koguarv kui ka koguväärtus, kuid tehingu keskmine väärtus jäi madalamaks.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.08.25, 09:00
Argo Luhaste: hilinemised ja lisakulud on sageli seotud geotehniliste oludega
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele