Kortermajade renoveerimine on jõudnud uude ajastusse: liftidest saab järgmine suur muutus

Tallinna linna poolt juhitava SOFTacademy pilootprojektiga käed löönud KONE aitab Akadeemia teel asuvatesse viiekordsetesse nõukogudeagsetesse majadesse paigaldada liftid, mis elutingimused nii eakate, lastega perede kui ka liikumisraskustega inimeste jaoks kindlasti mõnusamaks muudavad.

KONE müügidirektori Peeter Leedi sõnul ei ole lift enam ammu lihtsalt mugavuslahendus. “Täna on küsimus selles, kes saab selles majas elada ning kui kaua inimene oma kodus iseseisvalt hakkama saab,” ütleb ta.

SOFTacademy pilootprojekt koondab enda alla 14 partnerit, sealhulgas TalTechi, Eesti Korteriühistute Liidu, maastikuarhitektid, korteriühistud ja rahvusvahelised partnerid. Projekti eesmärk ei ole üksikute majade renoveerimine, vaid tervete kvartalite uuendamine.

“Selle asemel, et renoveerida üksikuid maju eraldi, tegeletakse projekti raames korraga suuremate piirkondadega. See võimaldab uuendada ka majadevahelist linnaruumi – haljastust, parkimist ja mänguväljakuid,” räägib SOFTacademy projektijuht Kadri Auväärt.

Pilootalad asuvad Mustamäel Akadeemia teel ja Mustamäe teel. Projekti piilootalal katsetatakse erinevate koduhoovi ruumimoodulite ellu viimist ja nn terviklikku lahendust; jäljendusalal lahendust, mis on enda koosloome ja ellu viimise maksumuse poolest kättesaadavam ka projekti väliselt.

Inimesed ei mõtle täna enam üksnes oma korteri peale, vaid üha olulisemaks muutub kogu keskkond selle ümber – kas hoov on turvaline, kas liikumisteed toimivad, kas eakal inimesel või lapsevankriga perel on mugav liikuda ning milline näeb välja kogu ümbrus tervikuna.

Kõik projektis osalevad hooned otsustati renoveerida A-energiaklassi. Selle saavutamiseks tuleb katta katused maksimaalselt päikesepaneelidega ning investeerida energiasalvestusse. Lisaks luuakse hooviala projekti raames esmane valmisolek elektriautode laadimistaristu rajamiseks, kui selle vastu peaks huvi tekkima.

Kui üheksakordsetes majades on liftid tavapärased, siis klassikalistele viiekorruselistele paneelmajadele pole Eestis tervikliku renoveerimise käigus varem lifte lisatud.

“Tänapäevaste standardite järgi peab lift olema juba neljakorruselistes hoonetes,” ütleb Leet. “Meie elanikud vananevad ja treppidest liikumine muutub paljude jaoks järjest keerulisemaks. Lift ei mõjuta ainult mugavust, vaid otseselt seda, kas inimene saab oma kodus edasi elada.”

Lift mõjutab ka kinnisvara atraktiivsust. Kui valida on kahe sarnase korteri vahel, millest ühes majas on see olemas ja teises mitte, muutub lift sageli otsustavaks argumendiks.

Tehniliselt tähendab selline lahendus aga keerukat projekteerimist. Enamasti rajatakse liftišaht olemasolevast hoonest väljapoole, mis toob kaasa muudatused trepikojas ja ligipääsudes. Mõne maja puhul võib see puudutada ka linnamaad ning nõuda täiendavaid kokkuleppeid. Sarnased väljakutsed jäävad ka siis, kui lift rajatakse majja sisse ja trepikoda välja.

“Akadeemia teel teostatav lahendus pole tüüplahendus, mida saab igale majale üks ühele üle kanda. Sisuliselt on iga maja puhul tegemist tehnilise ja juriidilise rätsepatööga,” sõnab Peeter Leet.

Suur osa Eesti olemasolevast liftipargist on jõudmas vanusesse, kus järjest olulisemaks muutub moderniseerimine.

Paljud üheksakorruseliste kortermajade liftid pärinevad 1960.–1980. aastatest. Osa neist on küll remonditud või osaliselt uuendatud, kuid lifti tavapäraseks elueaks peetakse umbes 25 aastat. Pärast seda hakkavad süsteemid tehniliselt ja moraalselt vananema.

See ei tähenda alati, et lift tuleb kohe välja vahetada, kuid ühel hetkel muutub moderniseerimine paratamatuks.

Probleeme kohtab ka uusarendustes. “Näeme maju, kus näiteks 14-korruselisse hoonesse paigaldatakse ainult üks lift. Kui see lift on hoolduses või tekib rike, mõjutab see korraga kogu maja,” räägib ta. “Isegi nõukogude ajal ehitati kõrgetesse majadesse sageli kaks lifti – väiksem reisilift ja suurem kaubalift.”

KONE arendab küll kaugjälgimist ja tehisintellektil põhinevat diagnostikat, mis aitab võimalikke rikkeid ennetada, kuid täielikult hooldusvabaks ei muutu liftid kunagi.

“Tänu digitaalsele ühenduvusele muutuvad liftid justkui elavaks süsteemiks – me ei reageeri enam probleemidele ega ennusta, vaid ennetame neid,” ütleb Leet. “See tähendab, et suudame kuni 25% juhtumitest lahendada kaugelt juba mõne minutiga ning ennetavalt käsitleda kuni 80% võimalikest riketest, suurendades oluliselt lifti töökindlust. Kliendi jaoks tähendab see vähem ootamatusi, rohkem töökindlust ja meelerahu – ning ka keerulises olukorras, näiteks seisma jäänud lifti või kinnijäämise korral, on abi võimalik tagada vaid mõne minutiga,” lisab ta.

“Lifti puhul ei saa mõelda ainult paigaldamisele. Sama oluline on, kuidas see töötab 10, 20 või 30 aasta pärast.”

Tallinna linn toetab liftide rajamist kuni 100 000 euro või 50% projekti maksumuse ulatuses, kuid praktikas ei ole seda võimalust veel kasutatud. Liftide uuendamisel ei ole takistuseks üksnes hind, vaid ka õigusruum. “Praegu on levinud arusaam, et lifti paigaldamiseks ja renoveerimiseks on vaja 100% korteriomanike nõusolekut. Suurtes majades muudab see otsustamise sisuliselt võimatuks,” ütleb Leet.

SOFTacademy pilootala viiekorruselistes majades on ligikaudu 80 korterit. Iga omaniku nõusoleku saavutamine oleks ebarealistlik. Renoveerimise otsuse tegemisel lähtuti kaalutlusotsusest, mille kohaselt on vajalik 51% omanike nõusolek. SOFTacademy majade puhul on sättest lähtumist lihtsam põhjendada, kui ehk mõnel teisel juhul, kuna tulenevalt saadud EIS toetusele ja projekti toetusele jäävad korterikulud kaasajastamise järgselt madalamaks, kui keskmiselt teistes ka ilma liftita renoveeritavates majades.

Praegu valmistab Kliimaministeerium ette seadusemuudatusi, mis võimaldaksid kõiki renoveerimisega ja ajakohastamisega seotud otsuseid vastu võtta 51% häälteenamusega. See muudaks renoveerimisotsused realistlikumaks ning vähendaks olukordi, kus üksikud vastuseisjad pidurdavad kogu maja kaasaegset korrastamist. Samas on mõistagi ääretult oluline jätkata jooksvalt elanikega suhtlemist ning teha ka selgitustööd.

SOFTacademy projektis kaasati elanikke väga varases etapis. Esimesel koosloome kohtumisel olid fookuses küsimus, millised lahendused ja elemendid üldse huvi pakuks. Teisel kohtumisel loodi TalTechi poolt loodud renoveerimise kalkulaatorit ja elemendikaarte kasutades kaks renoveerimise lahendust, mille 3D visuaali oli võimalik näha juba kohtumise lõpus. Loodud lahendused ühes maksumusega esitati korteriühistu üldkoosolekule otsustamiseks.

Naabruskondliku renoveerimise projekti osana tehakse piloodi alal lisaks hoonetele korda ka hoovid linna maal. Mõeldakse läbi liikumise ja parkimise lahendused, prügimajandus, kavandatakse puhke- ja mängualad jmt. “Terviklikult uuendatud naabruskonnad aitavad vältida linnaosade kihistumist ja loovad keskkonna, kuhu tahavad tulla ka noored pered,” ütleb Auväärt.

Leedi hinnangul on liftide lisamine osa palju suuremast muutusest, kus kaasajastamist ei vaadata enam ainult energiasäästu või kinnisvara väärtuse kaudu.

“Küsimus on lõpuks selles, millises keskkonnas inimesed päriselt elada tahavad ja kas nad saavad seal elada ka kümnete aastate pärast,” ütleb ta.

Esimesed kaks SOFTacademy pilootala maja peaksid valmima veel sellel aastal, teised kaks hiljemalt järgmise aasta aprilliks. Kogu piirkonna terviklik valmimine on planeeritud 2027. aasta lõpuks.