Kaunis ja vastupidav: kuidas valida õige looduskivi sillutisele

Eesti kliimas sobivad sillutamiseks eelkõige erinevad tardkivimid nagu graniit, gneiss ja porfüür, aga ka kvartsiidid, mõned liivakivid, kiltkivid ning osad paekivid. Materjali valikul ei mängi rolli ainult välimus, sest tähtis on ka kivimi ilmastiku- ja kulumiskindlus, veeimavus ning kõvadus.

Õige kivimaterjali valikuga sama oluline on ka korrektne paigaldus ning sobivate paigaldus- ja vuugimaterjalide kasutamine. Valesti paigaldatud kvaliteetne looduskivi võib hakata liikuma või lagunema sama kiiresti kui kehvem materjal.

Vabakujulised looduskiviplaadid sobivad hästi nii terrassidele, aiateedele ja platsidele kui ka hoonete soklite ja seinte viimistlemiseks. Enamasti kasutatakse selleks kihilisi kivimeid nagu porfüür, kvartsiit, kiltkivi, gneiss või liivakivi.

Selliste plaatide eelis on nende loomulik ja vahelduv pind, mis muudab lõpptulemuse visuaalselt huvitavaks ning aitab vältida libedust. Samas tuleb tähele panna kivide paksust, sest õhemad plaadid sobivad paremini terrassidele ja seintele, paksemad aga sõiduteedele ja intensiivsema kasutusega aladele.

Lossikivi valikus on vabakujulistest plaatidest näiteks Itaalia porfüür ja gneiss, Kreeka ja Brasiilia kvartsiidid ning Soome kiltkivi. Värvitoonid ulatuvad heledatest toonidest süsimustani ning paljude kivide puhul on võimalik valida erinevate toonivariatsioonide vahel. Näiteks porfüüri puhul saab tellida nii hallikamaid kui ka punakaspruunikaid lahendusi.

Kui eesmärk on saavutada selgem ja arhitektuursem üldmulje, kasutatakse mõõtu lõigatud looduskiviplaate. Nende eelis on võimalus tellida praktiliselt mistahes mõõdus lahendusi vastavalt projektile ja soovitud mustrile.

Levinud mõõdud jäävad vahemikku 30x30 kuni 60x90 cm, kuid palju kasutatakse ka väiksemaid mõõte, näiteks 10x20 või 20x20 cm plaate. Väiksemate ja paksemate kivide kohta kasutatakse sageli nimetust „pätsid“.

Plaadi sobiv paksus sõltub kasutuskohast. Terrassidel piisab sageli 1–2 cm paksusest kivist, teeradadel võiks kasutada vähemalt 3 cm ning sõiduteedel vähemalt 5–6 cm paksuseid plaate. Rasketehnika puhul soovitatakse juba vähemalt 8 cm paksuseid kiviplaate.

Lossikivi sõnul tasub autodega sõidetavatele aladele valida eelkõige tugevamad tardkivimid nagu graniit või gabbro. Väiksema koormusega aladel saab kasutada ka kvartsiiti, liivakivi, travertiini või kiltkivi, kuid kindlasti peab materjal olema ilmastikukindel.

Looduskivist sillutis ei tohiks jääda libe, mistõttu kasutatakse loodusliku või karestatud pinnaga plaate. Graniit, basalt ja gabbro saavad enamasti põletatud või liivapritsitud pinna, samas kui porfüür, liivakivi ja kiltkivi säilitavad sageli oma loomuliku tekstuuri.

Täringukivid on klassikaline ja väga vastupidav lahendus sissesõiduteede, platside ning jalgradade sillutamiseks. Kõige levinum mõõt on 10x10x10 cm, kuid saadaval on ka mitmed teised variandid, sealhulgas õhemad ning suuremad mõõdud.

Lossikivi valikus on nii murtud, põletatud kui ka trummeldatud pinnaga täringukivid. Trummeldatud kivid jätavad kulunud ja pehmema mulje ning on koduaias jalge all mugavamad, eriti paljajalu liikudes.

Paigaldamisel tuleb arvestada, et kivide mõõdud võivad mõnevõrra kõikuda. Paksemad täringukivid saab paigaldada killustik-liivalusele, õhemate kivide puhul on mõistlik kasutada mördikihti, et vältida kivide liikumist.

Kui eesmärk on vähendada umbrohu teket vuukidesse, soovitab Lossikivi kasutada spetsiaalseid sillutiste vuugisegusid. Liiv või sõelmed annavad küll loomulikuma tulemuse, kuid võimaldavad umbrohul kiiremini vuugivahedesse tekkida.

Trummeldatud kivid ja plaadid on hinnatud eelkõige nende pehme ja ajas kulunud välimuse tõttu. Sellised lahendused sobivad eriti hästi terrassidele ning ajaloolise või Vahemere-hõngulise atmosfääri loomiseks.

Samuti kasutatakse palju niinimetatud Versailles’ või Rooma mustrit, kus sillutis kombineeritakse nelja erineva mõõduga plaatidest. See annab pinnale dünaamilisema ja luksuslikuma ilme kui üheformaadilised lahendused.

Lossikivi valikus on näiteks Peruu travertiinist trummeldatud terrassiplaadid ning India liivakivist Rooma mustris sillutislahendused, mida kasutatakse üha rohkem just eramute ja esinduslike õuealade kujundamisel.

Astekivid sobivad hästi muruteede, lillepeenarde, aiateede ja ka kalmistute lahendusteks. Enamasti kasutatakse selleks basalti, kvartsiiti või liivakivi.

Lossikivi pakub astekive nii loodusliku kui ka karestatud pinnaga ning erinevates mõõtudes. Nende paigaldus on suhteliselt lihtne — oluline on eemaldada murukamar, tihendada killustikalus ning asetada kivi maapinnaga tasa.

Äärekividel on lisaks esteetikale oluline praktiline roll: need aitavad fikseerida sillutise servasid ja hoiavad konstruktsiooni paigas. Kõnniteedel kasutatakse enamasti graniidist või gabbrost äärekive, suuremate sõiduteede puhul juba massiivsemaid lahendusi.

Looduskivi kestvus ei sõltu ainult kivist endast. Sama oluline on õigesti valitud vuugisegu ja hooldus. Kui sillutis paigaldatakse jäigale alusele, kasutatakse spetsiaalseid vuugisegusid, mis aitavad vältida umbrohtu ja parandavad pinna vastupidavust.

Lossikivi pakub spetsiaalseid sillutiste vuugisegusid Saksa tootjalt GftK. Saadaval on nii tsemendi- kui ka epoksiidipõhised lahendused. Epoksiidivuukide eelis on see, et need ei määri kivipinda ning jätavad sillutise puhtaks ka pärast vuukimist.

Lisaks tasub looduskivi kaitsta spetsiaalsete kiviküllastusainetega, eriti juhul, kui tegemist on suurema veeimavusega materjalidega. Õiged kaitse- ja puhastusvahendid aitavad vältida õli-, rooste- ja rasvaplekke ning hoiavad kivipinna aastaid värske ja puhtana.