Riigi Kinnisvara hoonete keskkonnasäästlikkuse arendamise projektijuht ja Tallinna tehnikaülikooli doktorant Kadri-Ann Kertsmik nendib, et hoonetele rohesertifikaatide jagamisel pole materjalide jalajäljel praegu olulist kaalu, kuid see info on siiski oluline ja vajadus teemaga tegeleda kasvab.
Pangad juba küsivad arvutusi
Kertsmik toob välja, et näiteks pangad küsivad laenutaotluses arvutusi, kuidas kavatseb arendaja hoone ehitusel ja kasutamisel heiteid vähendada, ning sellest sõltub ka laenuintress. Tema sõnul küsib oma projektides süsiniku jalajälje arvutusi ka Riigi Kinnisvara, sama on teinud Tallinna linnavaraamet.
Eelmisel kevadel kehtestas Euroopa parlament direktiivi, mis seab lisaks energiatõhususe nõuetele sisse madalsüsinikehitust soodustavad kohustused. Alates 2028. aastast tuleb Eestis arvutada hoone olelusringi süsinikujälg püstitatavatele hoonetele, mille kasulik põrandapind on üle 1000 m2. Kaks aastat hiljem, 2030. aastal hakkab sama kohustus kehtima kõigile ehitatavatele hoonetele ning siis seatakse sisse ka hoone süsiniku jalajälje piirväärtused.
Kertsmiku sõnul jaguneb ehituse jalajälg kaheks: ehitusmaterjal ja hoone kasutusaja jooksul kulutatav energia. 50:50 jaotus kehtib hoone 50aastase kasutuse korral – kui aga hoone eluiga on lühem, on materjalide kaal jalajäljes suurem. Kui hoone on rajatud vastupidavatest materjalidest ja projekteeritud nii, et selle kasutust saab lihtsasti muuta, pikendab see hoone eluiga ja vähendab materjalide jalajälje osakaalu.
Mida kergem hoone, seda madalam süsinikujälg
Materjalide jalajälje puhul on üheks kuldreegliks, et mida kergem hoone, seda madalam süsinikujälg. Oja sõnul on bauroci näitajad võrreldes alternatiivsete toodetega väga head, sest tänu poorsele struktuurile on toormaterjalide kulu kordades väiksem võrreldes teiste kivimaterjalidega.
Bauroci poorbetooni kuus eelist madala süsiniku jalajälje kõrval
Väga hea energiatõhusus: omab väga head soojaisolatsioonivõimet ja vähendab kütte- ning jahutusvajadust.
Suurepärane tulepüsivus: pakub parimat kaitset tule eest, peab vastu ka äärmuslikule kuumusele ja täidab kergelt kõik tulepüsivuse standardite nõuded.
Silmapaistev konstruktiivne toimivus: poorbetoonil on äärmiselt suur tugevuse ja kaalu suhe ja materjal on stabiilne, mis teeb ta sobivaks materjaliks kõigi hoonete ehitamisel maavärinaohtlikes piirkondades.
Kõrge ressursside efektiivsus: materjal on palju kergem tellistest ja betoonist ning reeglina ei vaja täiendavat soojustust, mis teeb ta äärmiselt kuluefektiivseks.
Madal mõju keskkonnale: poorbetoon on looduslik toode, mis on valmistatud lubjast, tsemendist, liivast, muudest räni sisaldavatest materjalidest, veest ja väikesest kogusest alumiiniumpulbrist. Tootmisprotsessis kasutatakse kõik lähteained täielikult ära. Lammutatavate vanade majade poorbetooni on võimalik taaskasutada.
Heliisolatsioon: poorbetoonil on suurepärased heliisolatsiooninäitajad, kui võrrelda teiste sama kergete ehitusmaterjalidega.
Bauroci plokkide süsiniku jalajälg on 121–180 kg CO2/m3 ning sillustel ja paneelidel 184–221 kg CO2/m3, mis on raudbetoonpaneelide vastavast näitajast kordades väiksem. Raudbetoonpaneeli jalajälg on 410 kg CO2/m3.
Eelmisel aastal tuli Bauroc välja uue tooteperega GREEN, mille plokkide ja vaheseinaplaatide jalajälg on 40 kg CO2/m3 ehk raudbetoonpaneelist enam kui 10 korda väiksem.
Oja selgitab, et rohetootel on näitaja alla viidud sellega, et suure jalajäljega tsemendi ja lubja asemel kasutatakse plokkides teisest toorainet.