• 11.02.11, 08:20
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kinnisvaraga tehti rohkem, kuid odavamaid tehinguid

Eelmisel aastal tehti Eestis 30 979 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 1,2 miljardit eurot (18,8 miljardit krooni), teatas statistikaamet. Varasema aastaga võrreldes suurenes nii tehingute koguarv kui ka koguväärtus, kuid tehingu keskmine väärtus jäi madalamaks.
Tehingute arv kasvas mullu 2009. aastaga võrreldes 18% ja tehingute koguväärtus 6%. Kõige suuremat mõju tehingute arvu kasvule avaldas korteriomandi tehingute arvu suurenemine ligi 3000 tehingu ehk viiendiku võrra.
Ostu-müügitehingu keskmine väärtus oli 2010. aastal 38 857 eurot (608 000 krooni), mis on kümnendiku väiksem kui 2009. aastal ja poole väiksem kui kinnisvaratehingute kõrgajal 2006. aastal. 2006. aastaga võrreldes on üle poole vähenenud hoonestatud kinnisasjade ja korterite ostu-müügitehingute arv.
Aastaga vähenes hoonestamata kinnisasja tehingu keskmine väärtus ligi neljandiku ning hoonestatud kinnisasja tehingu keskmine väärtus ligi kümnendiku. Korteriomandi tehingu keskmine väärtus jäi samale tasemele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Võrreldes 2009. aastaga vähenes kõige enam ehk 42% ostu-müügitehingu keskmine väärtus Kesk-Eestis. Lääne-Eestis oli vähenemine 28% ja Põhja-Eestis 6%. Lõuna- ja Kirde-Eestis ostu-müügitehingu keskmine väärtus aastaga oluliselt ei muutunud.
2010. aastal oli korteriomandi ostu-müügitehingute ruutmeetri keskmine hind 640 eurot (10 000 krooni), mis on 1% kõrgem kui 2009. aastal. Tallinnas tõusis ruutmeetri hind 5% ja Tartus 4%, Pärnus aga vähenes 8%.

Seotud lood

Uudised
  • 11.02.11, 16:55
Maa-amet: vaid kolmes maakonnas vähenesid tehingud
Kinnisvaratehingute arv kasvas eelmisel aastal pea kõigis maakonnas, erandiks Hiiu, Lääne-Viru ja Rapla maakonnas.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.08.25, 11:39
TalTechi uuring kinnitab: Airoboti niiskustagastusega soojusvaheti on Eesti kliimas kõige tõhusam
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele