EIS hakkab ettevõtete laene senisest suuremas mahus käendama
1. juunist rakenduvad Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse tavalaenu käenduse tingimused, mis tähendab, et ettevõtete laene hakatakse suuremas mahus käendama, rääkis EISi teenuseomanik Mihhail Knut.
Peamised investeeringud on tulemas puidusektoris, aga ka metallitööstuses.
Foto: Liis Treimann
"Tänasest (01.06) jõustuvad tavalaenu käenduse tingimused, mis lihtsustavad meie käenduse arvutust ja lõppude lõpuks võimaldavad meil võtta suuremaid riske," lausus Knut.
Äsja valminud Kõrgessaare üürimaja ehitus oleks võinud olla õpikunäide sellest, kuidas vald ja erainvestor lahendavad koos elamispindade puudust. Ehitust läbis aga tuntud investori lahkumine, maksmata arved ning küsimused, kas probleem oli rahapuuduses või lõpetamata töödes.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) toetab tänavu neljandat korda tudengite inseneeriavaldkonna projekte. Toetust saab kokku 13 projekti kogumahus 1,28 miljonit eurot.
Riik muutis kodulaenu maapiirkondades paremini kättesaadavaks tänu sellele, et laiendas maapiirkonna eluasemelaenu riiklikku käendust senisest rohkemate piirkondade elanikele ja tõstis käenduse ülempiiri 150 000 euroni. Praegu aktsepteerib riiklikku maapiirkonna eluaseme käendust üksnes Coop Pank.
Eestis on kortermajade renoveerimine liikumas faasi, kus enam ei räägita ainult soojustusest ja väiksematest küttearvetest. Olulisemaks saavad näiteks elukeskkonda puudutavad teemad ning ka see, kuidas kortermajade elanikud vanuse lisandudes oma kodudest liikuma saavad.
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.