- ST
Laduks 15: ettevõte, mis on 15 aastat keskendunud ainult Eesti turule ja kliendile
“Me pole kunagi öelnud, et tahame olla kõige suuremad. Oleme alati tahtnud olla kõige paremad,” ütleb tõstuste, tööstususte, tuletõkkeuste ning laadimisseadmete lahendustele spetsialiseerunud ettevõtte Laduks tegevjuht Holger Tasane. Kui 2008.–2009. aasta kriisi ajal rääkisid ettevõtted peamiselt eksportimisest ja Skandinaavia turgude vallutamisest, siis Laduks otsustas minna vastassuunas ning nägi võimalust Eesti klientides ja siinses ehitussektoris.
Viisteist aastat tagasi startinud ettevõttest on saanud oma valdkonna liider, kes pole pidanud selleks vallutama kaugemaid turge.
Laduksi asutaja Toomas Raag töötas varasemalt pikalt ettevõttes, mille fookus oli suunatud välismaale. “Võtsin julguse rindu ja ütlesin omanikule, et ka meil siin Eestis on kliente, kes vajavad teenindamist,” meenutab ta aastatetagust aega, kui otustas Laduksi luua. Toona tundus selline lähenemine paljude jaoks julge sammuna, sest ehitussektor vaatas kriisiajal peamiselt Soome ja Rootsi poole ning Eesti turgu peeti liiga väikeseks.
Laduks otsustas siiski startida. Algusest peale sooviti teha suuri ja tehniliselt põnevaid ning keerukaid projekte, mitte müüa lihtsalt garaažiuksi. Ja start ei antud mitte 2000 euroste müükidega, vaid kohe alguses otsiti 50 000 ja 100 000 euroseid koostöid.
End tuli korralikult tõestada
Ettevõte alustas sõna otseses mõttes ühe mehe ettevõttena, kus tuli tegeleda nii müügi, organiseerimise kui kõikide jooksvate küsimustega. Kuna kõik oli alles alguses ning referentsid puudusid, hooldusmeeskonda polnud ja turul oldi täiesti uus nimi, tuli end korralikult tõestada.
Esimesed kliendid küsisid õigustatult, kuidas ettevõte hooldust ja remonti korraldab, kui tehnikutki veel ei ole. “Sul on minu number, kõik saab tehtud,” sõnab Raag ja tehtud kõik tõesti saigi.
Peagi palkas Laduks oma esimese tehniku, kes töötab ettevõttes tänaseni. Tasapisi hakkas ettevõte kasvama. Tänaseks töötab Laduksis 25 inimest, kellest 15 on tehnikud, kes katavad kogu Eestit. Lisaks annab ettevõte igapäevaselt tööd kuni kümnele alltöövõtjale. Aastas paigaldatakse umbes 1500 toodet, millele pakutakse nii hilisemat järelhooldust kui ka vajadusel remonti.
Iga kuu alguses on müük null
Ehkki Laduksi käive ulatub täna 7–8 miljoni euroni, ei tähenda see ettevõtte sõnul mugavat loorberitel lebamist. “Iga kuu alguses stardime me uute projektidega, iga kuu alguses on müük null ning pikaaegseid lepinguid samuti null,” kirjeldab tegevjuht Holger Tasane ehitussektori reaalsust.
Laduksi põhiklientideks on Eesti suurimad ehitusettevõtted, kuid püsilepinguid selles sektoris praktiliselt ei eksisteeri. Iga projekt tähendab uut hanget ja uut konkurentsi.
See on õpetanud ettevõtet keskenduma sellele, milles nad tugevad on – keerukatele ja suurema mahuga lahendustele, kus üksnes hinnaga võita ei saa.
“Kui projektis on ainult lihtsad tõstuksed, siis konkurendid teevad allahindlusega oma töö ära. Aga kui sellele lisanduvad PVC kiiruksed, tuletõkke liuguksed ja keerukad laadimislahendused, siis jääb tegijaid kiiresti vähemaks,” kirjeldab Tasane. Just mahukamad ja nõudlikumad lahendused on Laduksile kõige rohkem meeltmööda.
Esimesed suured projektid tõid pöörde
Ajale tagasi vaadates meenub ettevõttel mitu projekti, mis Laduksi arengus olulist rolli mängisid.
Üks neist oli Jõhvi Schenkeri logistikakeskus, mida sooviti iga hinna eest referentsiks saada. Tegemist oli projektiga, mille kasumlikkus polnud ettevõtte jaoks peamine eesmärk, kuid vajalik oli oluline referents, mis aitaks järgmiste töödeni jõuda.
See projekt tõi kaasa järgmised tööd ning aitas Laduksil turul kanda kinnitada.
Teiseks märgiliseks objektiks peab ettevõte Veho projekti koos Maru Ehitusega. See oli hetk, kus Laduks korraliku hoo sisse sai. Algusaastate ettevõtlus tähendas pidevat tasakaalu rahavoogude, arvete ja uute võimaluste vahel ning just see projekt aitas ettevõttel järgmisele tasemele liikuda.
Ajavad oma asja Eestis ja ajavad seda hästi
Eesti turule keskendunud Laduks ei piilu ka täna piiride taha, vaid on pühendunud siinsele turule. “Meile piisab sellest mahust, mis me teeme. Me tahame teha seda hästi,” sõnab Raag, kelle sõnul tähendab Eesti-kesksus ka võimalust olla ise igapäevaselt ettevõtte juures, lahendada tekkivaid probleeme operatiivselt, suhelda otse kliendiga ning hoida kvaliteeti.
Välisriikide puhul nähakse rohkem riske kui võimalusi. Ehitussektor on kapitalimahukas ning sageli tuleb kaup välja osta ammu enne seda, kui klient arve tasub. Eestis toimib see mudel hästi, kuid uutele turgudele minek tähendaks juba märkimisväärselt suuremaid riske.
Uksed on ikka uksed, kuid regulatsioonid muutunud
Mis on uksemaailmas 15 aasta jooksul kõige rohkem muutunud? Toomas Raagi sõnul on see paberite hulk – dokumentatsioon, millel tööd tehes näpuga järge pidada tuleb, on paisunud kordades.
“Ehitussektoris on kasvanud regulatsioonid, dokumentatsioon ja järelevalve. Kui kunagi tähendas müük lihtsalt ukse müüki kliendile, siis täna arutatakse U-arve, paneelide, sertifikaatide ja kümnete detailide üle. Mida me aga tegelikult Laduksis müüme, on usaldus ja väga hea lahendus,” ütleb ta.
Just see on ka põhjus, miks ettevõte on suutnud säilitada pikaajalisi kliendisuhteid. Laduks ei tööta “taksomeetri” loogikaga ehk kliendile antakse nõu ka siis, kui see müüki ei too. Kui mõni soovitud lahendus ei õnnestu, siis öeldakse seda kliendile kohe ausalt välja.
Ka 15 aastat hiljem on kõige olulisemad inimesed
Laduksi kõige suuremaks väärtuseks peab ettevõtte juhtkond oma inimesi. “See 15 aastat on tulnud tänu klientidele ja tänu töötajatele,” ütleb Tasane.
“Nii nagu perekonnas, nii tuleb ka ettevõttes ja ettevõtlust tehes ette ootamatusi. See on selle kõige ilu ja valu. Elu on näidanud, et pole mõtet teha väga jäikasid Exceli plaane ning tuleb olla paindlik,” lisab Raag.
Milliseid lahendusi Laduks Sulle pakkuda saab, uuri SIIT
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele