Pärnu ümbersõidu ehitusel on tekkinud mitmenädalane mahajäämus, mis seab ohtu ehituse valmimise tähtaja, vahendas "Aktuaalne kaamera" eile.
Ümbersõidu Ehitajate tee ehituslepingu maksumusega ligi 248 miljonit krooni allkirjastasid maanteeamet ning AS Koger & Partnerid ja Läti tee-ehitusfirma SIA Binders septembris. Detsembris lisandus Pärnu läänepoolse ümbersõidu leping summas ligi 86 miljonit krooni. Kokku on firmadel Pärnus tööd 333 miljoni krooni eest.
Läbimurre Lihula maanteele ehk läänepoolne ümbersõit edeneb paraku visalt ja ehitustöödega ollakse graafikust maas. Aasta lõpuks peab valmima 3,8 km uut või remonditud sõiduteed ja 4,2 km kergliiklusteed, kaks kergliikluse tunnelit, sild üle Sauga jõe ja 228 meetrit müratõkkeseina.
Maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko sõnul on läänepoolne läbimurre kaks nädalat graafikust maas peamiselt raskete talviste ilmaolude tõttu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Aktuaalsel kaameral" ehitusfirmalt Koger & Parterid kommentaare saada ei õnnestunud, kuna kokkuleppe kohaselt jagab kommentaare töö tellija ehk maanteeamet.
Seotud lood
Algselt plaaniti Pärnu tee-ehitusprojeki maksumuseks 800 miljonit krooni, ent majanduslangusega kahanenud ehitushinnad võimaldavad kulutada vaid ligi 500 miljonit.
Väo karjääris valmistatakse juba teedeehituseks tänapäevaseid, Euroopa standarditele vastavaid killustikusegusid, ent selleaastane teedeehitus pole veel hoogu sisse saanud.
Märt Puust, maanteeameti peadirektori asetäitja ehituse alal pole nõus väitega, et mitmete suuremate teeprojektide ehitusprotsessid on hakanud venima.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.