Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teedeehitus ei saa hoogu sisse
Väo karjääris valmistatakse juba teedeehituseks tänapäevaseid, Euroopa standarditele vastavaid killustikusegusid, ent selleaastane teedeehitus pole veel hoogu sisse saanud.
"Juba on mai keskpaik ja sisuliselt mitte ühtegi suurt objekti ei lähe veel käima. Ja Loo-Maardu seisab, Tartu maantee seisab, Viitna ümbersõit seisab ja Loksa tee seisab ning projekte veel kooskõlastatakse. Euroraha magab," rääkis Paekivitoodete Tehase arendusdirektori Boris Oks uudistesaates "Aktuaalne Kaamera".
Tee-ehitus läheb Eestis tasapisi üle Euroopa standarditele ja teepinna all hakatakse kasutama killustikusegusid. Maanteeameti teehoiu osakonna spetsialist Mart Sepp ütles, et segu kasutamine peaks vähendama pikiroobaste teket, ent mõju nähakse alles 5-10 aasta pärast.
Killustikusegude kasutamist teedeehituses nõuavad euroreeglid. Oksa sõnul on Paekivitoodete Tehas praegu ainuke firma Eestis, kes vajaliku seadme hankinud on.
"Me ostsime seadme ligi kolme miljoniga, praegu maksab see juba üle viie miljoni," ütles Oks, kelle sõnul tasub investeering end ära, kuna lisaks sellele, et paraneb tee kvaliteet, on eeliseks ka odavus võrreldes fraktsioonikillustikuga.
Seotud lood
Pärnu ümbersõidu ehitusel on tekkinud mitmenädalane mahajäämus, mis seab ohtu ehituse valmimise tähtaja, vahendas "Aktuaalne kaamera" eile.
Valitsus kinnitas eile teehoiukava aastateks 2010-2013, mille kohaselt investeerib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium riigimaanteedesse üle 12 miljardi krooni.
Märt Puust, maanteeameti peadirektori asetäitja ehituse alal pole nõus väitega, et mitmete suuremate teeprojektide ehitusprotsessid on hakanud venima.
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Selle hoone ehitust alustati 1936. aastal, esimene tööpäev oli majas 5. märtsil 1938. Toonastest hoonesisestest ehitustöödest tegid suurema osa Võru tööstuskooli õpilased.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele