Algselt plaaniti Pärnu tee-ehitusprojeki maksumuseks 800 miljonit krooni, ent majanduslangusega kahanenud ehitushinnad võimaldavad kulutada vaid ligi 500 miljonit.
Juba mõnda aega käib tõsine tee-ehitus Pärnu Ehitajate teel ja Papiniidu sillal. Nende ja Tallinn-Lihula maanteede ühendustee maksumuseks plaaniti algselt kokku 800 miljonit krooni, aga tänu majanduslangusest tingitud hindade kahanemisele saab hakkama umbes 500 miljoniga, vahendasid ERRi teleuudised.
Odavnenud ehitushinnad võimaldavad nüüd valmis ehitada Pärnu ümbersõidu Papiniidu silla ning Riia ja Paide maanteede ristmiku vahelise teelõigu, mis algselt ümbersõidu projekti sisse kirjutati, ent siis rahapuudusel maha tõmmati.
Lääne Regionaalse Maanteeameti direktori asetäitja Heiti Popp ütles, et ilma selle lõiguta oleks töö pooliku mulje jätnud. "Kui me nüüd saame korda Ehitajate tee ja Papiniidu silla, samuti läänepoolse ühenduse ja siis ikkagi suuname kogu selle transpordi praegu niigi ülekoormatud Papiniidu tänava valgusfoori alla, siis kindlasti sellist efekti ja loodetud tulemust me ei oleks saanud," lausus Popp.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuna 80 protsenti Pärnu ümbersõidu ehituskuludest katab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond, võttis asjajamine aega, kuid ootus tasus end ära. Maanteeamet kuulutas piki raudteed kulgeva teelõigu ehitushanke välja.
Uut teed rajatakse Popi sõnul 2,1 kilomeetrit, lisaks sellele tuleb rekonstrueerimisele veel 1,5 kilomeetrit olemasolevaid teid. "Väga oluline linnarahva jaoks on kindlasti ka see, et lisaks rajatakse ka rohkem kui kolm kilomeetrit kergliiklusteed, see on siis nelja meetri laiune tee jalakäijate ja ka jalgratturite liikumiseks".
Kavade kohaselt algab ehitus sellel aastal ja valmib 2011 sügisel.
Seotud lood
Pärnu ümbersõidu ehitusel on tekkinud mitmenädalane mahajäämus, mis seab ohtu ehituse valmimise tähtaja, vahendas "Aktuaalne kaamera" eile.
Tänavu 30. tegutsemisaastat tähistav pereettevõte
Tammer OÜ tõenäoliselt ehitus- ja laevatööstuses tutvustamist ei vaja. Ettevõtte arengut on algusest peale vedanud strateegilised investeeringud innovatsiooni, tootearendusse ja töötajatesse, mis on loonud võimaluse koos muutuvate turgude ja tehnoloogiatega kasvada. Kuidas aga sai kohalikust väikefirmast Põhjamaade suurim projektipõhine metallustevalmistaja, mis ekspordib 90% oma toodangust?