Nordecon International AS ja Nordecon Ehitus AS sõlmisid eile ühispakkujatena Eesti Meremuuseumiga ehituslepingu, mille kohaselt rekonstrueeritakse Tallinna Lennusadama vesilennukite angaarid muuseumi ekspositsioonihooneks.
Tööde maksumuseks on 111 miljonit krooni. Tööde algus on aprillis 2010 ning lepingu tingimuste kohaselt valmib töö 2011. aasta juunis.
Vesilennukiangaaride muuseumiks ehitamine hõlmab aastatel 1916-1917 valminud monoliitsest raudbetoonist hoone restaureerimist, muuseumikülaliste teenindamiseks vajalike ruumide ehitamist, krundi heakorrastust ning välistrasside rajamist. Kolme sfäärilise kupli ja seitsme silindrilise koorikkattega ühekorruselise arhitektuurimälestise hoonealune pind on ligikaudu 6250 ruutmeetrit.
„Nordeconile pole see sugugi esimeseks korraks, kus tuleb kokku puutuda väga keerukate ja unikaalsete insenerlahendustega. Samalaadne väljakutse on praegu pooleli Narvas, kuhu rajame vanalinna endise börsihoone asemele Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue õppehoone,“ märkis Nordecon Ehitus ASi juhatuse esimees Priit Jaagant.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Muuseumikompleks kuulub üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide nimekirja, mille väljaarendamise investeeringute kava on kinnitanud Eesti Vabariigi valitsus. Investeeringukava kaasrahastajaks on Euroopa Regionaalarengu Fond.
Seotud lood
Lennusadama vesilennukite angaaride kui suuremahulise koorikbetoonist ehitise renoveerimine on projekteerijatele ja ehitajatele ainulaadne väljakutse, juba seetõttu, et kõik Eestis saadaolevad ehitustellingud on tänaseks angaaride alla veetud ja neist tuli puudu, vahendas ERR Uudised.
Lennusadama renoveerimise tellija Eesti Meremuuseum on pöördunud kultuuriministeeriumi kantsleri Siim Suklese poole, et saada juurde ehitaja Nordeconi esitatud muudatus- ja lisatöödeks 2,3 miljonit eurot ehk üle 36 miljoni Eesti krooni.
Veetrasside ja -seadmete paigaldusel ei sõltu tulemus ainult materjalidest, vaid ka sellest, kuidas neid päris tööolukordades kasutatakse. Kui erinevad süsteemid ja tootjad objektil kokku saavad, tekivad sageli nüansid, mida standardlahendused ei kata. Sellele vastuseks on terviklahendus, mis ühendab materjalid, tehnilise toe ja praktilised koolitused, kus mängitakse läbi reaalseid tööolukordi.