Vink: keegi ei osanud hoone nii halba seisukorda ette näha

„Aja ning raha lisandumine projekti on igati mõistetav, kui nii tellija ja ehitaja seisavad vana ning olemuselt täiesti unikaalse ehitise konstruktsioonide avamisel tõdemuse ees, et mitte keegi ei osanud ka eelnenud uuringute käigus näha ette niivõrd halvas seisukorras hoonet,“ ütles Vink ja lisas, et ehituse jätkamiseks ning kvaliteetseks lõpetamiseks tuleb teha suur kogus töid, mis osutusid prognoosimatuks.  

Vink selgitas, et lisandunud tööde ja materjalide maksumuse hindamiseks moodustati eraldi sõltumatu komisjon, kes ehitaja kalkulatsioonide põhjendatust kontrollis ja selle töö tulemusel ongi 36 miljoni Eesti kroonine lisaraha vajadus kujunenud.

Nordeconi juht märkis, et lisaraha küsimise võimaluse näeb ette ka ehitaja ja tellija vaheline leping. „Leping näeb ka ette, et kui esinevad tellijale ja pakkujale ettenägematud asjaolud on võimalus küsida lisaraha,“ ütles ta.

Täna kirjutasid ehitusuudised.ee, et Lennusadama renoveerimise tellija Eesti Meremuuseum on pöördunud kultuuriministeeriumi kantsleri Siim Suklese poole, et saada juurde lisaraha.

Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni allkirjaga taotluses seisab, et tööd Tallinna Lennusadama angaaride rekonstrueerimisel Eesti Meremuuseumi ekspositsioonihooneks osutusid töömahukamaks kui projekt kirjeldas ning olukord tegelikkusest keerulisemaks. Samuti vajatakse riigihanke teostamiseks kokkulepitust rohkem aega.

Nordecon kes võitis Lennusadama hanke madalaima pakkumisega - veidi üle 111 miljoni Eesti krooni - küsib muuseumi kaudu juurde 32% hanke algsest maksumusest. See tähendab seda, et kui odavaimale pakkumisele liita juurde küsitud lisaraha, tuleb Nordeconi tööde hinnaks 147,51 miljonit krooni. Sellest summast rohkem pakkus hankel vaid üks ehitusfirma ehk lisarahaga koos oleks Nordeconi pakkumine olnud eelviimane, pea kõige kallim.