Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Roben: alapakkujad seavad tellijale lõksu
Merko Ehituse juhatuse esimehe Tiit Robeni hinnangul annab riik lennusadama hankele raha juurde andes ehitusturule tugeva sõnumi, et mõnede ehitajate alapakkumised makstakse kinni.
„Kui Nordecon, kes sai Lennusadama hanke tänu 30-protsendilisele teadlikule alapakkumisele, kajastaks vastavalt raamatupidamise reeglitele oma aruandes kogukahjumi, ei tunduks ettevõttele ehitusturu hetkeseis roosilisem kui teistele turuosalistele," rääkis Roben.
"Iseenesest on väga tore, et riik on valmis ehitusturule raha juurde panema, aga siin ootaks sellisel juhul võrdset kohtlemist kõigi turuosaliste suhtes," märkis Roben ja lisas, et Merko on teinud sisendhindade kallinemise tõttu lõpuni mitmeid olulisi ja ettevõtte jaoks kahjumlikke objekte selle asemel, et ära jalutada või raha juurde kombineerida.
NCC Ehitus ASi juhatuse esimees Toomas Aak kirjutab, et uudised riigihangete olulise kallinemise kohta, näiteks Eesti Meremuuseumi ja Tallinna Ülikooli puhul, viitavad korralagedusele ehituse riigihangetel.
Kõrvalt vaadates on keeruline öelda, kas asjad on korras või vastupidi on tegemist korruptsiooniga, kommenteeris Nordeconi lisarahavajadust Lennusadama ehitamisel Skanska EMV juhatuse esimees Andres Aavik.
Samuti Lennusadama hankel osalenud ja neljandaks jäänud NCC Ehituse juhatuse esimehe Toomas Aagi sõnul ei ole olukord, kus hanke võitnud firma küsib juurde ühe kolmandiku hanke maksumusest, hea ehitustava.
Lennusadama renoveerimise tellija Eesti Meremuuseum on pöördunud kultuuriministeeriumi kantsleri Siim Suklese poole, et saada juurde ehitaja Nordeconi esitatud muudatus- ja lisatöödeks 2,3 miljonit eurot ehk üle 36 miljoni Eesti krooni.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.