TalTechi teadlased: miks sõidab Tallinna tagamaa autoga? Sest ööpäevas on ainult 24 tundi
Tallinna tagamaa autokasutus on enamasti aritmeetika, mitte armastus, kirjutavad TalTechi mehaanika ja tööstustehnika instituudi emeriitprofessor Dago Antov, mehaanika ja tööstustehnika instituudi kaasprofessor Kati Kõrbe ning mehaanika ja tööstustehnika instituudi doktorant-nooremteadur Tanel Jairus.
Loe AI kokkuvõtet
Igal tööpäeval voolab Tallinna kümneid tuhandeid autosid. Nad tulevad Harjumaa ja kaugemategi kantide asulatest.
Tüüpiliselt selgitatakse seda nii: inimesed lihtsalt armastavad autot. Rahvas olevat autousku.
Meie värske analüüs, mis sidus maa- ja ruumiameti kinnisvaratehingud ning liiklusandmetel põhinevad uksest-ukseni sõiduajad 77 Harjumaa asustusüksusest kõigisse Tallinna asumitesse, näitab midagi muud – tagamaa autokasutus on enamasti aritmeetika, mitte armastus.
Kolmandik vabast ajast
Loogika algab ööpäeva eelarvest. Kaheksa tundi tööd, kaheksa tundi und – ja kõigeks muuks jääb samuti kaheksa tundi.
Sisuliselt kogu Tallinna lähivöönd Viimsist Sakuni jõuab hommikul autoga töökohani sama ajaga või kiiremini kui tallinlane sõidab ühistranspordiga oma kodulinnas.
Tallinlase tööletulek võtab liikuvusuuringu päevikute järgi autoga keskmiselt 20 ja ühistranspordiga 30 minutit suund. Keskmises tagamaa-asulas elav autoga pendeldaja kulutab edasi-tagasi teele umbes tunni päevas ehk 13% oma vabast ajast – veidi rohkem kui linlane.
Sama teekond ühistranspordiga nõuaks aga kaks ja pool tundi päevas. Kolmandiku kogu vabast ajast.
Andmed
Analüüs põhineb maa- ja ruumiameti tehingustatistikal (2023–2025), liiklusteadlikel marsruudipäringutel (HERE), üleriigilisel ühistranspordi sõiduplaanistikul (OpenTripPlanner) ning üle-eestilise liikuvusuuringu (EELU2021) päevikuandmetel.
Aastas tähendab buss auto asemel keskmiselt 345 lisatundi. See on umbes 43 tööpäeva jagu ärkvelolekut, mis kulub peatuses ja ümberistumistel. Keegi ei vaheta teadlikult kuut nädalat oma elust piletisäästu vastu.
Turg räägib kõnekat keelt
Kinnisvaraturg näitab seda arvutust paremini kui ükski uuring. Korteri ruutmeetri mediaanhind langeb tagamaal keskmiselt 73 euro võrra iga lisanduva autominuti kohta – Peetri 3000eurosest ruutmeetrist Paldiski 900euroseni joonistub hämmastavalt sirge joon.
Ent kui panna samasse mudelisse nii auto- kui ka ühistranspordiaeg, selgub midagi kõnekat: kogu hinnaefekti kannab auto. Ühistranspordi kättesaadavuse iseseisev mõju korterihinnale on statistiliselt null. Tagamaa eluasemeturg peegeldab sisuliselt autosõidu ajakulu Tallinnasse.
Seotud lood
Renoveerimisest räägitakse Eestis palju, kuid praktikas lükatakse vajalikud tööd sageli aastaid edasi. Mitte ainult rahapuuduse tõttu, vaid seepärast, et kogu protsess tundub kinnisvaraomaniku jaoks keeruline ja killustatud. Tellides ühelt ettevõttelt aknad, teiselt soojustuse ja kolmandalt krohvimise, tuleb lisaks kogu tööd koordineerida ning loota, et kõik detailid omavahel kokku sobivad.
Enimloetud
1
Vaata, kes seal olid ja mida nad tegid!
3
Viimased uudised
Pilleson näitab, kuidas flipitud korteri väärtus kasvab ja kui kaua selleks aega kulub
Korteri ruutmeetri mediaanhind langeb tagamaal keskmiselt 73 euro võrra iga lisanduva autominuti kohta.
Üritused
Hetkel kuum
Vaata, kes seal olid ja mida nad tegid!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele