Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mille järgi valida ventilatsioonisüsteem?
Toimiv ventilatsioonisüsteem ei ole vajalik ainult inimeste heaoluks, vaid kaitseb meie hoonet ja vara niiskuse kahjustava mõju eest. Kuidas saada süsteemist maksimum, selgitab EB Thermi juht Toivo Kopli.
Ventilatsiooni on vaja selleks, et luua mugav ja tervislik keskkond ning kaitsta hoonet. Igapäevategevused, nagu söögivalmistamine, pesu pesemine ja duši all käimine tekitavad majja palju niiskust, inimese kohta isegi kuni 2 liitrit veeauru ööpäevas. Et niiskus ei hakkaks maja konstruktsioonide vahele pugema ja hallitust tekitama, tuleb see hoonest välja saada. Lisaks suureneb korralikult ventileerimata ruumides mikroobide ja süsihappegaasi hulk. Et toas oleks hea olla, peab õhk vahetuma iga kahe tunni järel.
Sageli hakatakse ventilatsiooni peale mõtlema alles siis, kui majaprojekt valmis. Ent otstarbekas oleks seda teha projekteerimise algfaasis, et hilisemalt saaks ventilatsiooni mõistlikul viisil teostada. Näiteks tuleks mitmekorruseliste majade puhul jätta piisavalt ruumi vahelagedesse ning läbi mõelda õhukanalite paiknevus, et hiljem ei peaks hakkama torusid peitma.
Vali ventilatsiooniseade, millel on:
kõrge soojustagastus ja madal energiakulu (energiaklass A, A+)
nõudluspõhine juhtimine
sisseehitatud niiskusandur
soojusvaheti jäätumiskaitse funktsioon
madal müratase
kaugjuhtimispult
sertifikaat
Õhuniiskus kontrolli alla võimalikult efektiivselt
Vanemad majad on enamasti loomuliku õhuvahetusega või lihtsa mehaanilise väljatõmbega, mis energiat tagasi ei anna. Värske õhk tuuakse ruumi spetsiaalsete välisõhuklappide kaudu ning juhitakse ventilaatori abil ventilatsioonikanaleid mööda majast välja. Sellisest õhuvahetusest tekkinud energiakadu moodustab kogu maja energiakulust 30–40%.
Uutesse elamutesse tuleks valida võimalikult väikese energiatarbe ja suure soojustagastusega süsteem. Soojustagastus tähendab seda, et niisketest ruumidest väljamineva õhu soojus kantakse üle tubadesse sissepuhutavale õhule. Alustada tuleks ventilatsiooniprojektist, kus saab õhuhulgad, õhujaotuse, ventilatsiooniseadme asukoha, õhuhaarde ja väljapuhke ning sissepuhke- ja väljatõmbeelementide paiknemise ruumide kaupa paika panna.
Põhiliselt kasutatakse elamutes ja korterites kahte tüüpi seadmeid: rootoriga ja plaatsoojustagastiga.
Kumba valida – kas rootor või plaatsoojustagasti?
1) Rootoriga seade ei vaja eelkütet ja on suhteliselt hea kasuteguriga – kuni 80%. Kuna rootorsoojustagastis ei ole õhuvoolud täielikult üksteisest eraldatud, võib osa lõhna ja niiskust tagasi tulla. Kuid seda, et mingi osa väljatõmbeõhus olevast niiskusest ruumi tagasi tuleb, peetakse talveoludes isegi eeliseks.
2) Plaatsoojustagasteid on kahte sorti: ristvoolusoojustagasti ja vastuvoolusoojustagasti. Plaatsoojustagasti eelis on lihtsus ja see, et väljatõmbe ja sissepuhke õhuvoolud on üksteisest täielikult eraldatud. Ristvoolu soojustagasti kasutegur on kuni 65%. Kõrgeim kasutegur on vastuvoolusoojustagastil – kuni 95%. Selleks et meie kliimas tõrgeteta töötada, vajab see külmal perioodil, kui välisõhu temperatuur langeb alla –6 °C, eelkütet. Samuti nõuavad plaatsoojustagastiga seadmed kondensaadi äravoolu, mida rootori puhul vaja ei ole.
Peamiselt tänu kõrgele efektiivsusele ja madalale energiakulule on uute majade puhul eelistatud just vastuvoolusoojustagastiga seadmeid.
EB Thermi valikus on Danthermi vastuvoolusoojustagastiga seadmed, mis sobivad hästi ka madalenergia- ja passiivmajadele. Danthermi kasuks räägib kõrge energiaklass ning läbi mõeldud nõudluspõhisus koos seadmesse sisseehitatud niiskusanduriga, mille ülesanne on väljatõmbeõhu niiskust jälgida.
Hetkel kuum
Soojustagastus toimub Danthermi seadmetel vastuvoolusoojusvahetis, mis on nende endi poolt põhjaliku uurimistöö ja katsetuse tulemusena välja töötatud, et saavutada võimalikult kõrge efektiivsus.
Erinevalt muust tehnikast ventilatsiooniseadmed väiksemaks ei lähe
Kui enamiku seadmete puhul on väiksus eeliseks, siis ventilatsiooniseadmete puhul see päris nii ei ole, kuna maksimaalse soojustagastuse saavutamiseks on vaja ruumi. Turul on ka väiksemate mõõtmetega seadmeid, kuid nende kasutegur on võrreldes suurematega madalam.
Ventilatsiooniseadme võiks paigaldada hoones eraldi ruumi. Isegi, kui müratase tundub mõistlik, ei soovitaks seda magamistoa kohale panna. Seadme võib paigaldada ka pööningule või majaga ühenduses olevasse garaaži.
Energiamärgis aitab seadmeid võrrelda
Alates selle aasta algusest tuleb elamutele mõeldud ventilatsiooniseadmed varustada energiamärgisega, millel on esitatud tarnija nimi või kaubamärk, mudelitähis, energiaklass (A+, A, B, C, D, E, F, G), müratase, suurim õhuhulk ja kas seade töötab ühe- või kahesuunaliselt.
Ühtsete nõuete kohaselt määratud energiaklass võimaldab seadme ostjal erinevate seadmete energiakulu võrrelda ning julgustab lõpptarbijaid energiatõhusaid tooteid valima.
Danthermi vastuvoolu soojustagastiga ventilatsiooniseadmed, mis on varustatud välise CO2 anduriga, kuuluvad näiteks energiaklassi A+.
Peamiselt tänu kõrgele efektiivsusele ja madalale energiakulule on uute majade puhul eelistatud vastuvoolusoojustagastiga seadmeid.
EB Therm OÜ1993. aastal loodud erakapitalil põhinev ettevõtte, mis tegeleb ventilatsiooni-, kliima-, ja kütteseadmete müügi nõustamise, paigaldamise ja hooldamisega. Keskendutakse kvaliteetsetele, tehniliselt kõrgetasemelistele ja keskkonda säästvatele lahendustele.
EB Therm
Seotud lood
Targa maja lahendus ei pea olema kulukas ja keeruline. A-Kaabel on toonud turule koduautomaatikasüsteemi, millega saab iga kodu kiirelt nutikaks. Et süsteem mõjuks osana sisekujunduslikust tervikust, tuleks sellele mõelda juba varakult, räägib ettevõtte tegevjuht Ants Rehe.
Teraskatuse ehitamisel ei ole mõistlik minna soodsama vastupanu teed, sest kvaliteetsete lahendustega saab katuse eluiga oluliselt pikendada. Mis suunas on areng toimunud, räägib Ruukki Products ASi katusetoodete müügijuht Kristjan Õsso.
Tänapäevased moodulmajad on väga suurte võimalustega nii arhitektuuri osas kui ka tulevaste elanike soovide ja vajadustega arvestamisel. Energiatõhuste, keskkonnasõbralike ja kiirelt valmivate elementmajade populaarsus tõuseb Eestis iga aastaga, kinnitab Omatalo Eesti asutaja ja juht Raju Söödor.
Eluruumide koristamine moodsate lahenduste abil vähendab oluliselt ajakulu ja aitab kaasa ka paremale tervisele, puhastades ühtlasi efektiivselt õhku. Mida kujutab endast kesktolmuimeja süsteem ning kuidas see on kasulik, selgitab Beam Baltic OÜ tootejuht Taavi Tuur.
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Enimloetud
3
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Viimased uudised
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele