Aku võib elektriarvet kärpida ja raha teenida, kuid vale lahendus elektrikulu hoopis kasvatada

Energiakaubamaja müügijuhi Kaspar Roese sõnul on viimaste aastate energiaturu kõikumised pannud ettevõtted varasemast palju põhjalikumalt mõtlema sellele, kuidas oma energiakulusid paremini kontrollida. Kui varem vaadati päikesepaneele kui võimalust elektriarvelt veidi kokku hoida, siis nüüd nähakse nii päikeseparke kui ka salvestuslahendusi osana laiemast energiastrateegiast.

See ei tähenda aga seda, et päikesepaneel või aku oleks automaatselt vastus kõrgele elektriarvele.

“Selgeks tuleks teha, kuhu ettevõtte elekter tegelikult kulub,” ütleb Roes. Enne investeeringu tegemist tuleks vaadata üle ettevõtte tarbimisprofiil: millal elektrit kasutatakse, kus tekivad tipukoormused, kas suurim tarbimine toimub päeval või öösel ning millest elektriarve üldse koosneb.

Alles pärast seda saab otsustada, kas ettevõttel on vaja päikesepaneele, akut, mõlemat või hoopis midagi muud.

Kui ettevõtte elektritarbimine on suur just päevasel ajal, võivad päikesepaneelid üksi märkimisväärse osa tööst ära teha ning aku lisamine ei pruugi investeeringule piisavalt väärtust juurde anda. Kui suurem tarbimine langeb aga õhtustele või öistele tundidele, muutub salvestamise võimalus olulisemaks.

“Me kindlasti ei soovita salvestit ainult sellepärast, et see on populaarne. See investeering peab olema majanduslikult selgelt põhjendatud,” rõhutab Roes.

Aku muutub ettevõtte jaoks oluliseks siis, kui see aitab reaalselt raha säästa või täiendavat tulu teenida. Üks lihtsamaid võimalusi on kasutada ära elektrihinna kõikumist: laadida aku odavamatel tundidel ning kasutada sinna salvestatud elektrit siis, kui võrgust ostetav energia on kallis.

Antud võimalus muutub oluliseks talvel, mil Eesti päikeseoludele loota ei saa. Energiakaubamaja energialahenduste projektijuht Aivo Anton tõdeb, et novembrist märtsini on päikesepaneelide toodang paratamatult väike. Pilvise ilmaga toodavad paneelid küll elektrit, kuid kogus on tagasihoidlik ning päikesepargi üledimensioneerimine üksnes talvise toodangu nimel muudaks investeeringu ebamõistlikult kalliks.

See on koht, kus aku saab talvel täita teistsugust ülesannet. “Odavatel aegadel saab laadida akusid ja kallimatel aegadel neid kasutada,” selgitab Anton.

Päikesepargi puhul on olulisemaks märksõnaks omatarbimine. Mida suurema osa enda toodetud elektrist suudab ettevõte ise ära kasutada, seda vähem tuleb energiat võrgust osta ning väiksemaks jäävad ka võrgutasud.

Roese sõnul pole ühe hästi projekteeritud päikesepargi eesmärgiks tingimata maksimaalselt palju elektrit toota. Olulisem on viia tootmine ja tarbimine omavahel võimalikult hästi kokku.

Siin saab aku olla see, mis annab päikesepargile täiendava väärtuse. Kui elektrit toodetakse ajal, mil ettevõttel seda parasjagu vaja ei ole, saab energia salvestada ja hiljem kasutusse võtta. Samas rõhutab Roes, et päikeseparki ja akut ei pea ilmtingimata käsitlema ühe lahutamatu investeeringuna. “Kui näiteks tootmisettevõtte energiavajadus langeb suuresti päevasele ajale, võib piisata hästi dimensioneeritud päikesepargist,” ütleb ta.

Energiakaubamaja kogemuse põhjal tunnevad selliste lahenduste vastu kõige enam huvi just tootmis- ja põllumajandusettevõtted ning kaubandus.

Energiainvesteeringu tasuvust ei määra alati üksnes elektriarve. Viimaste aastate sündmused on Roese sõnul muutnud ettevõtete jaoks järjest olulisemaks ka energiajulgeoleku.

Tootmisettevõttes võib isegi lühike elektrikatkestus tähendada seisma jäänud tootmist, riknenud toorainet ja täitmata tarneaegu. Kaubanduses võivad seiskuda külmseadmed, kassasüsteemid ja valgustus. Sellisel juhul ei seisne kahju enam üksnes kallis elektris, vaid mängu tuleb ka saamata jäänud tulu.

“Ettevõtjad ei küsi enam ainult seda, kui kiiresti investeering ära tasub. Nad küsivad ka, mida ma selle abil veel saavutada saan,” räägib Roes.

Energiakaubamaja on näiteks kokku puutunud kaubandusettevõttega, kelle sooviks oli, et kauplus suudaks elektrikatkestuse korral vähemalt kolm tundi iseseisvalt toimida. Just kaubanduses, kus töös tuleb hoida hulgaliselt külmseadmeid, võib akul olla seetõttu elektriarve vähendamise kõrval hoopis teine väärtus.

Antoni sõnul pannakse sellisel juhul lahendus kokku ettevõtte tegeliku vajaduse järgi. Ettevõte peab esmalt teadma, kui kaua on kriitilisi seadmeid vaja katkestuse ajal töös hoida ja see info aitab dimensioneerida sobiva akupanga.

Salvestite majanduslikku pilti muudab veel üks võimalus, millest ollakse seni vähem teadlikud ja selleks on sagedusturgudel osalemine.

Lihtsustatult öeldes on sagedusturu ülesanne aidata hoida elektrivõrk tasakaalus. Kui elektrisüsteemis on vaja tarbimist või tootmist kiiresti suurendada või vähendada, saavad sellele reageerida muu hulgas akud ning nende omanikel tekib võimalus selle eest tulu teenida.

Anton ütleb, et sagedusturul kasutatakse erinevaid reserve, sealhulgas aFRR-i ja mFRR-i. Neist esimene reageerib väga kiiresti, teine on mõeldud pikemaks reguleerimiseks. “Ettevõtja jaoks pole aga tingimata kõige tähtsam tehniliste lühendite tundmine, vaid teadmine, et õigesti kavandatud akupank võib lisaks ettevõtte enda elektrikulude vähendamisele osaleda ka elektrisüsteemi tasakaalustamises,” lisab ta.

Kas sellest võib saada isegi suurem tuluallikas kui elektriarvelt saavutatud kokkuhoid?

Teatud tingimustel küll, kuid see on pigem erand. Palju sõltub juba investeeringu eesmärgist. Mõni akupank rajataksegi suuresti investeerimisprojektina ning dimensioneeritakse võimalikult suure teenimisvõime järgi. Samas võib sagedusturg pakkuda lisatulu ka ettevõttele, kelle peamine eesmärk on omaenda elektriarve vähendamine.

Nii Roese kui ka Antoni sõnul tehakse energialahenduste puhul kõige kulukamad vead sageli juba enne seda, kui esimene paneel või aku ettevõttesse jõuab.

Probleem saab alguse puudulikust tarbimisanalüüsist ehk kui ei teata täpselt, millal ja milleks ettevõte energiat kasutab. Nii võib tulemuseks olla kallis süsteem, mis ei tee seda, mida ettevõte sellelt ootab.

“Päris tihti jäetakse mingid nüansid tähelepanemata ja hiljem alles avastatakse, kui kallis süsteem on paigaldatud, et see ei tööta sellisel viisil, mida oodati,” ütleb Anton, kelle meelest sünnivad sellised vead muu hulgas ka kiirustamisest.

Roese meelest on vahel vale valiku põhjuseks ka napp kommunikatsioon ettevõtte ja lahenduse pakkuja vahel. “Kui alguses ei räägita piisavalt täpselt läbi, millist probleemi investeeringuga lahendada soovitakse, võivad kliendi ootused ja tegelik süsteem teineteisest väga kaugele jääda,” ütleb ta.

Enne pakkumise küsimist tuleks ettevõttel selgeks teha kaks asja – kas on teada, kuidas tegelikult elektrit tarbitakse ja millist probleemi selle investeeringuga lahendada soovitakse.

Alles siis tasub hakata rääkima paneelide arvust, aku mahust ja investeeringu hinnast.

Ka pakkumisi võrreldes ei peaks jälgima üksnes lõppsummat. “Tasuks küsida pakkujaettevõtte kohta, miks just sellist lahendust mulle soovitatakse,” ütleb Roes. Kallimal lahendusel võib olla konkreetne majanduslik põhjendus, kuid samamoodi võib suur ja kallis süsteem osutuda valearvestuseks, kui see pole ettevõtte tegelike vajadustega kooskõlas.