Eestis alustati palkehitusega umbes 3800 aastat tagasi. Vanim säilinud puitehitis on Ruhnu kirik, mis pärineb aastast 1644, aga leitud on ka 800aastaseid palkehitisi. Oma kodu rajamine on väga tähtis otsus, kuna kodus veedame üldjuhul suurema osa oma elust – seega võiks see olla vastupidav, omanäoline, keskkonnasõbralik ja tervislik. Käsitööpalkmaja eelistest räägib palkmaju tootva OÜ Vipson Projekt juht Taavi Tuvike.
Kellele sobib koduks käsitööpalkmaja?
Palkmaju ehitatakse nii Eestis kui ka mujal Euroopas peamiselt vabasse loodusesse ja peamiselt suvilaks. Viimastel aastatel on üha rohkem populaarsust kogunud palkmaja ehitamine elamuks. Need inimesed hindavad tervislikkust ja omanäolisust ning omavad keskkonda toetavat mõtteviisi. Palkmaja on loomulik valik neile, kes soovivad elada täisväärtuslikku elu, mille juurde kuuluvad tervislikud ja looduslähedased eluviisid. Lisaks on enda poolt püstitatud maja üks olulisemaid mälestusi meie järeltulijatele.
Paraku on täna veel vähe arhitekte, kes klientidele palkmaja, eriti just käsitööpalkmaja soovitaksid ning neid ka joonistada suudaks. Seetõttu on tulnud ette juhuseid, kus klient on läinud arhitekti juurde sooviga saada endale palkmaja, aga sellest soovist on saanud tavaline karkassmaja.
Käsitööpalkmaja hind oleneb:
maja suurusest ning projektist;
toote valmidusastmest (palkseinad vs. võtmed kätte lahendus);
toote paigalduskohast ja kaugusest tehasest.
Oluline on suurendada inimeste teadlikkust meid ümbritsevate materjalide pidevast lagunemisest, täpsemalt osakeste emiteerumisest ning selle protsessi otsesest seosest tervisega. Lõppude lõpuks viib see ikka selleni, et aina enam eelistatakse tarbida puhast ja naturaalset. Siinkohal oleks abiks näiteks CO2-märgis, mis aitaks hinnata palkmaja koormust loodusele ehk selle keskkonnajalajälge.
Kiirustada ei tasu
Puit kestab kaua, kui seda oskuslikult kasutada ja ekspluateerida. Palkmaja peaks juba projekteerima nii, et palkseinad oleksid võimalikult kaitstud vee ja päikese eest ehk seinad oleksid madalad ja räästad laiad. Puidu kaks vaenlast on päike ja vesi ning seetõttu tuleb seinad korralikult mitu korda puidukaitsevahendiga töödelda, kasutada kõrgemat vundamenti ja n-ö veenina. Aknaid kaitsevad korralikud laiad veeplekid või -lauad ning katustel tuleb kasutada vihmaveerenne ja -torusid.
Palkmaja konstruktsioonikahjustused on enamasti põhjustatud liigniiskusest, mis omakorda avab võimalused seente tekkeks ja need omakorda kutsuvad ligi mitmesuguseid puukahjurputukaid. Seetõttu on väga oluline nii pidev hooldus kui ka garantiiteenindus, et palkmaja kestaks mitu inimpõlve. Palkmaja on eriline selle poolest, et 2–3 aastat pärast ehitamist maja vajub ehk siis maja seinad nihkuvad lõplikult paika alles mõne aasta jooksul pärast nende paigaldamist. Seepärast on soovitatav, et ehitusjärgset järelevalvet teostab ettevõte, kes palkseinad valmistas: laseb alla vajumiskruvid, teeb nurgatappides järeltoppimisi ja parandab ka kõik muud pisivead, mis võivad puidu kuivamise tõttu ilmneda.
Käsitsi valmistatud palkmaja ehitamise protsess on küllaltki pikk. Arvestama peaks vähemalt aastaga. Projekteerimine koos joonestamise ja vajalike kooskõlastuste saamisega on pikk protsess, aga kõige rohkem võtab aega palkide ettevalmistus – varumine vastavalt projektile vajaminevate pikkuste järgi ja kuivatamine. Ehitus tootmises kestab tavaliselt 2–3 kuud ja sama palju läheb aega ehitusplatsil. Arvestama peab ka sellega, et tootmisel on oma järjekord, tavaliselt on maja ehituslepingu sõlmimise hetkel palkseinte tootmisjärjekord umbes 1–2 maja jagu.
Palkmaja ehitaja valikul on üks suuremaid vigu otsuse tegemine hinna, aga mitte kvaliteedi järgi. Pakkumine võetakse kontrollimata taustainfoga firmadelt, olles ise seejuures isegi mitte ettevõtetes kohapeal käinud ning veendunud nende ehituse ja kasutatava ehitusmaterjali kvaliteedis. Lisaks ei erista inimesed masinaga toodetud ja käsitsi valmistatud palkmaja. Need on kaks täiesti erinevat toodet, mis pole võrreldavad hinna ega lõpptulemuse poolest.
Kokkuvõtteks võib öelda, et hea tulemuse saamiseks tuleks kaasata kõik osapooled – klient, arhitekt, tootja ja sisekujundaja. Sedasi juba algfaasis läbi mõeldes ja ette planeerides saab kõige parema tulemuse. Täna lubavad juba paljud omavalitsused ehitada palkmaju ka tiheasustusse, seades piiranguid vaid palgi ja tapi tüübiga. Lubatud on sile sein ja puhasnurk. Leidub ka kinnisvaraarendajad, kes on seadnud palkmaja lausa eelistatavaks ehitiseks.
Hea palkelamu on silmale ilus nii seest kui ka väljast vaadates, sulandub hästi kokku ümbritseva keskkonnaga, kestab kaua ega vaja remonti, küttekulud on väikesed, soojapidavus aastatega ei vähene ega esine deformatsiooni nagu kummis lagi, kõverad seinad või suured lõhed.
OÜ Vipson Projekt
2002. aastal Võrumaal asutatud ettevõtte põhitegevusala on palkmajade ehitamine. Lisaks palkmajade müügile Eestis müüakse oma tooteid ka Norrasse. 2007. aastast alates valmistab Vipson Projekt ka täispuidust mööblit ning kõrvaltoodetena grillsütt, kaminapuud ja männikooremultši. Ettevõtte põhimõte on toota keskkonnasõbralikult ja kasutada Eesti toorainet. Klientidele pakutakse võimalust panna ise kokku oma maja projekt, et see oleks võimalikult isikupärane ja vastaks kliendi soovidele ja ootustele. Käsitsi ehitamine annab võimaluse valida sobiva puuliigi, nurgatapi, seinapaksuse ning ehitusel kasutada huvitavaid ja omapäraseid lahendusi. Vipson Projekt annab tööd 15 inimesele. Ettevõtte ehitajad on saanud algkoolituse Norra palkmajade ehitusspetsialistidelt ja neil on 12aastane ehitamise kogemus. Kõigile palkseintele kehtib kolm aastat garantiid.
vipson.ee
Vipson Projekt
22 fotot
  • Vipson Projekt

Seotud lood

Erilehed
  • 26.05.16, 11:15
Kuidas teha maja targaks?
Targa maja lahendus ei pea olema kulukas ja keeruline. A-Kaabel on toonud turule koduautomaatikasüsteemi, millega saab iga kodu kiirelt nutikaks. Et süsteem mõjuks osana sisekujunduslikust tervikust, tuleks sellele mõelda juba varakult, räägib ettevõtte tegevjuht Ants Rehe.
Erilehed
  • 28.04.16, 17:00
Kuidas pikendada katuse eluiga?
Teraskatuse ehitamisel ei ole mõistlik minna soodsama vastupanu teed, sest kvaliteetsete lahendustega saab katuse eluiga oluliselt pikendada. Mis suunas on areng toimunud, räägib Ruukki Products ASi katusetoodete müügijuht Kristjan Õsso.
Erilehed
  • 18.02.16, 09:47
Millised on elementmajade võimalused?
Tänapäevased moodulmajad on väga suurte võimalustega nii arhitektuuri osas kui ka tulevaste elanike soovide ja vajadustega arvestamisel. Energiatõhuste, keskkonnasõbralike ja kiirelt valmivate elementmajade populaarsus tõuseb Eestis iga aastaga, kinnitab Omatalo Eesti asutaja ja juht Raju Söödor.
Erilehed
  • 05.07.16, 11:45
Kuidas Aertecnica kesktolmuimejaga kodu koristades hoida pere tervist?
Eluruumide koristamine moodsate lahenduste abil vähendab oluliselt ajakulu ja aitab kaasa ka paremale tervisele, puhastades ühtlasi efektiivselt õhku. Mida kujutab endast kesktolmuimeja süsteem ning kuidas see on kasulik, selgitab Beam Baltic OÜ tootejuht Taavi Tuur.
  • ST
Sisuturundus
  • 10.08.26, 06:00
Milline on ehitusmaterjalide osa hoonete LEED sertifitseerimisel? Golden Gate’i kogemuslugu
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele