Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Puhas sademevesi ei teki iseenesest. Linnad peavad õppima vihmavett puhastama
  • Foto: Pexels.com
Linnades on looduslikud pinnad asendunud asfaldi, betooni ja kivisillutisega, mis ei lase vihmaveel maasse imbuda. Selle asemel liigub vesi kiiresti torustikesse, mis on projekteeritud aastakümnete eest hoopis teistsuguseid sademehulki arvestades. Kliimamuutuste tõttu sagenevad lühiajalised paduvihmad suurendavad koormust veelgi ning järjest enam räägitakse vajadusest kohandada linnade sademeveesüsteeme uute oludega.
Vähem tähelepanu pööratakse aga sellele, et üleujutused on vaid üks osa probleemist. Sama oluline on küsimus, milline vesi pärast vihmasadu lõpuks jõgedesse, järvedesse või põhjavette jõuab. „Linnaruumis liikuv sademevesi ei ole enam ammu lihtsalt puhas vihmavesi. Tänavatelt, parklatest ja tööstusaladelt kogub see endaga kaasa õlijääke, rehvide kulumisel tekkivaid mikroosakesi, raskmetalle, liiva, prügi ning muid saasteaineid. Kui selline vesi juhitakse puhastamata loodusesse, kandub reostus otse veekeskkonda,“ selgitab GF Uponor Infra OÜ müügijuht Jaan Tulp.
Viimastel aastatel on Euroopa riigid hakanud sademevett käsitlema üha enam keskkonnaküsimusena, mitte ainult kuivenduse või kanalisatsiooni osana. See tähendab, et tähelepanu ei pöörata enam üksnes vee ärajuhtimisele, vaid kogu selle teekonnale. Linnareovee puhastamise nõuded muutuvad rangemaks ning aina olulisem on, kuidas vähendada hajureostust juba selle tekkekohas. Mida vähem saasteaineid jõuab veekogudesse, seda väiksem on mõju ökosüsteemidele ning seda vähem tuleb hiljem kulutada ressurssi veekeskkonna taastamisele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele