Rail Balticu trassi ehituse käigus tuleb välja sadu tuhandeid turbatonne, millest suur osa ei leia paremat kasutamist kui utiliseerimine. Rail Balticu esindaja hinnangul ei ole tegemist üldjuhul tööstuslikuks kasutuseks sobiva turbaga, mistõttu selle väärindamise võimalused on piiratud.
Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:
- kui palju turvast kaevatakse Rail Balticu neljal lõigul välja ja kui suureks võib kogus paisuda kogu trassi peale;
- miks peab Eesti Turbaliidu juht Annika Päsik seda maavara raiskamiseks ning mida vastas talle kliimaministeeriumi asekantsler Jaanus Uiga;
- mida teevad ehitajad väljakaevatud turbaga siis, kui see ei sobi tööstuslikuks kasutuseks;
- miks leiavad turbatootjad, et probleem oleks tulnud lahendada juba Rail Balticu projekteerimise faasis.