Enamikes linnades toimuvates üleujutustes pole süüdi ilm, vaid vananenud taristu

„Paraku ei ole ka Eestis linnades üleujutused enam kuigi haruldased. Tugevamate vihmade ajal on korduvalt vee alla jäänud näiteks Tartu kesklinna piirkonnad, kus sademevee äravool ei suuda lühikese aja jooksul saabuvat veehulka vastu võtta,” ütleb GF Uponor Infra OÜ müügijuht Jaan Tulp. Ta lisab, et lisaks otsesele varakahjule ja liiklushäiretele tähendab kontrollimatu sademevesi ka kasvavat keskkonnariski, sest vihmavesi kannab endaga tänavatelt kaasa õli, raskmetalle, kemikaale, prügi ning orgaanilist saastet, mis jõuab puhastamata kujul veekogudesse.

Kliimamuutuste tõttu sagenevad tugevad sademed sunnivad mõtlema sademevee käsitlemisele laiemalt kui ainult torustike ehitamine. Tulp nendib, et tänapäevane lähenemine tähendab terviklahendusi, kus oluline roll on vee ajutisel hoiustamisel, vooluhulkade kontrollimisel, puhastamisel ning võimalusel ka vee taaskasutamisel. Just selliste lahenduste tervikule keskendub GF Uponor Infra loodussäästlik sademevee käitlussüsteem GF Uponor Stormwise, mille eesmärk on aidata projekteerijatel, omavalitsustel ja taristuarendajatel ennetada üleujutusi ning kaitsta linnakeskkonda.

GF Uponor Stormwise ühendab erinevad sademevee juhtimise lahendused ühtseks süsteemiks, mis võimaldab käsitleda sademevett kogu selle teekonna vältel. Tugevate vihmade ajal ei ole piisav ainult vee võimalikult kiire ärajuhtimine, sest olemasolevad võrgud ei pruugi hetkega saabuvat koormust taluda. Seetõttu muutub järjest olulisemaks vee ajutine mahutamine ning vooluhulkade hajutamine. Selleks kasutatakse maa-aluseid mahuteid ja viivituslahendusi, mis aitavad vähendada koormust linnade sademeveesüsteemidele ning ennetada üleujutusi kriitilistes piirkondades.

„Lisaks üleujutuste vältimisele on üha olulisem teema ka sademevee kvaliteet. Linnaruumi kogunev vihmavesi ei ole puhas looduslik sademevesi, vaid sisaldab märkimisväärsel hulgal reostust,” selgitab Tulp. „Parklatest ja teedelt kogunevad vette õlijäägid, rehvitolm, raskmetallid ning prügi, mis ilma puhastamiseta jõuavad otse jõgedesse, järvedesse ja merre. Seetõttu on kaasaegsete sademeveelahenduste loomulik osa erinevad puhastus- ja filtreerimissüsteemid, mis eemaldavad veest saasteained enne selle keskkonda suunamist.”

1. jaanuaril 2025 jõustunud Euroopa Liidu linnareovee puhastamise direktiiv nõuab Euroopa riikidelt, et nad tagaksid linnade nõuetekohase ja kulutõhusa reovee kogumise ning puhastamise. Soomes võttis 2023. aastal esimesena GF Uponor Infra uut tüüpi sademevee filterkaevud kasutusele Heinola linn. Filterkaev on kompaktne ja skaleeritav lahendus rakenduste jaoks, kus on kõrged puhastusnõuded, nagu parklad, suure liiklusega teelõigud ja tööstuspiirkonnad. Filterkaevus töödeldakse sademevett enne veekogudesse juhtimist nii selitamise kui ka filtreerimise teel. Raskemad lisandid jäävad kaevu põhja ja peenosakesed eemaldatakse väljuvast veest filtri abil. Settinud tahked ained eemaldatakse kord aastas ja filtrit vahetatakse iga 2–5 aasta tagant.

Linnade arengusuund liigub aina enam lahenduste poole, kus vihmavett kogutakse ja hoiustatakse hilisemaks kasutamiseks haljastuse kastmisel või tehnilistes süsteemides. See aitab vähendada survet joogivee kasutamisele ning muudab linnakeskkonna vastupidavamaks nii paduvihmade kui ka pikemate kuivaperioodide ajal.

„Rahvusvaheliselt on sarnased lahendused juba laialdaselt kasutusel nii uutes elamuarendustes kui ka keerukates linnataristu projektides. Näiteks on Põhjamaades rajatud mahukaid sademevee viivitus- ja puhastussüsteeme piirkondadesse, kus tugevad vihmad on hakanud ohustama kiiresti arenevaid linnakeskkondi,” toob Tulp välja. Ka Baltikumis kasvab huvi terviklike sademeveelahenduste vastu, sest arendajad ja omavalitsused otsivad võimalusi, kuidas muuta linnad kliimamuutustele vastupidavamaks ning vältida tulevikus korduvaid üleujutuskahjusid.

GF Uponor Infra hinnangul ei puuduta sademevee teema ainult insenere ja vee-ettevõtteid, vaid tegemist on küsimusega, mis mõjutab otseselt linnade toimimist, kinnisvara väärtust, liikuvust ja inimeste igapäevast elukeskkonda. Mida tihedamaks muutub linnaruumi hoonestus ning mida ekstreemsemaks muutuvad ilmastikuolud, seda olulisemaks muutub võimekus sademevett targalt juhtida. Seega sõltub linnade tulevik üha rohkem sellest, kas suudetakse liikuda reaktiivselt probleemide lahendamiselt ennetavate ja terviklike süsteemide poole. Kaasaegne sademevee taristu on oluline osa linnade vastupidavusest, keskkonnakaitsest ja jätkusuutlikust arengust.