Kortermajad vajavad kümnendi jooksul enam kui 5 miljardit investeeringuid

Eurodirektiividega sammu pidamiseks soovib riik renoveerida kümne aastaga 5000 maja, milleks kulub ümmarguselt 5,5 miljardit eurot. Ühistud loodavad selleks ka piisavat riigipoolset rahalist toetust.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:

  • kust loodab riik leida järgmise kümnendi jooksul 5,5 miljardi euro jagu raha kortermajade renoveerimiseks;
  • miks hoiatab Andres Jaadla, et väiksema toetuse või omarahastuse surve korral võib terviklik renoveerimine asenduda poolikute lahendustega;
  • kuidas kommenteerivad Ivo Jaanisoo ja Kaspar Alev Lasnamäe mahajäämust ning miks on Mustamäe renoveerimises edukam olnud.
Nõudlust on korteriühistute hinnangul rohkemakski.
  • Nõudlust on korteriühistute hinnangul rohkemakski.
  • Foto: Liis Treimann
Olulisemaid võimalusi Eesti energiatõhusust parandada ja ühtlasi inimestele parem elukeskkond tagada on vanemate, eelmisel sajandil ehitatud majade renoveerimine. Edaspidi peaks nende kordategemine mõnevõrra kiirenema, rääkis kliimaministeeriumi elamuinvesteeringute juht Kaspar Alev.

Seotud lood

Uudised
  • 27.05.26, 12:41
Riik: kümne aastaga tuleks korda teha vähemalt 4000 kortermaja
Kliimaministeerium saatis avalikule konsultatsioonile riikliku renoveerimiskava, mille eesmärk on renoveerida vananev hoonefond 2050. aastaks. Kava annab ülevaate Eesti hoonefondi hetkeseisust ning vajalikest meetmetest ja investeeringutest järgmisteks aastakümneteks.
Uudised
  • 21.05.26, 15:37
Selgusid tehaselise renoveerimise arhitektuurivõistluse parimad tööd
20. mail avalikustati kortermajade tehaselise renoveerimise arhitektuurivõistluse esimese etapi võitjad. Konkursi eesmärk on teha korteriühistutele kättesaadavaks lahendused, mille abil tüüpmajad kvaliteetselt korda teha.
Uudised
  • 22.05.26, 07:54
Tallinna Sadam avas 64 miljoni eurose kai. “Eesti mõistes väga suur ja tehniliselt keerukas investeering”
Trummipõrin, tulejoad ja kraana otsast laskuv akrobaat – Tallinna Sadam Paldiski sadama uue kai avamisel kokku ei hoidnud. Ehitus hõlmas ulatuslikke süvendus- ja täitetöid ning suure kandevõimega kai ja tagala rajamist.
  • ST
Sisuturundus
  • 22.04.26, 14:27
Tööstus seisakuid ei talu: uksed ja laadimissüsteemid määravad äris rohkem, kui esmapilgul paistab
Tööstus- ja logistikasektoris mõõdetakse edu sageli kiiruse ja efektiivsusega, kuid nende taga on ka detailid, millele kahjuks liiga harva mõeldakse. Märkama hakatakse neid alles siis, kui need ühel hetkel enam ei tööta. Üks katkine uks või tõrkuv laadimissüsteem võib aga peatada terve töövoo, tuues kaasa ajakulu ja korraliku rahalise kahju.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele