Ehitusettevõtete kasumlikkust survestavad ühelt poolt sisendkulude kasv ja teiselt poolt nõudluse aeglane tõus, aga lisaks ka teised faktorid, selgus 112 ehitusjuhi värskest küsitlusest.
Tellijana saad artiklit lugedes teada:
- miks peavad ehitusjuhid just sisendhindade tõusu järgmise 12 kuu suurimaks ohuks;
- kuidas mõjutab jahtuv nõudlus sektori müügitulu, kasumlikkust ja uute projektide algatamist;
- miks on investeeringute vähenemine ehitusettevõtetele eriti tundlik ohumärk.
Infopank viis ehitusettevõtete juhtide küsitluse läbi juuli lõpus ja sellele vastas 112 juhti. 51% juhtide arvates on sisendhindade tõus kõige olulisem mõjutaja.
Põhjalikuma ülevaate ettevõtete tulemustest leiad värskest
Ehitus- ja arendusettevõtete aastaraportist, mille leiad
SIITJuhtide keskmine hinnang sektori seisundile on pool aastat tagasi läbi viidud küsitlusega võrreldes halvenenud: toona oli see 3,19, nüüd on see 3,01. Keskmise hinnangu kahanemine 0,18-palli võrra kahanemine võib näida ootamatu. Ent „3“ tähendab siinsel 5-palli skaalal olukorra püsimist muutumatuna ja seda kinnitavad ka ettevõtete majandusaasta aruanded: nendegi järgi ei oodata sektoris praegu nõudluse kiiret kasvu, ent ka mitte kahanemist. Pigem oodatakse senise olukorra jätkumist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
“Käivet on lihtne kasvatada, aga suuta kasumlikult käivet kasvatada...”
Pea kõik suuremad ehituse peatöövõtjad kaotasid mullu kasumit, mõned ka müügitulu. Iraani sõjast tulenev hinnatõus ei anna tänavugi hõlpu, kuid ehitajate sõnul tööd juba jagub ja tulevik paistab helgem.
Ramm Ehituse OÜ käive kasvas eelmisel aastal üle kahe korra, kuid ettevõtte juht Priit Raud prognoosib tänavu langust, sest ettevõttele sobivaid riigihankeid on olnud vähem, samuti ei lähe paljud erahangete päringud endiselt töösse.
Konkurents on tihe ja kui ehitushinda tõsta, siis tööd ei saa. Hangetel aga võib juhtuda sedagi, et töö võitmine tähendab tegelikult kaotust ehk ettevõte ”hävib” ja jääb kahjumisse, ütleb ehitusettevõtte ETP Ehitus juht Tajo Lemmats, et ehitusprotsess on ettevõtja jaoks kui sõit Ameerika mägedel.
Tartu linn usaldas suure hanke uuele tee-ehitajale, kelle käest liikus lõpuks välja üle miljoni euro, sealjuures omaniku enda ema firmasse. Ehitaja on nüüd pankroti äärel ja firmamatja jagu.
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.