Riik: kümne aastaga tuleks korda teha vähemalt 4000 kortermaja
„Eesti inimesed tahavad oma kodusid renoveerida. Seda näitas selgelt ka viimane korterelamute toetusvoor, kus taotlusi esitati neli korda rohkem kui oli voorus raha. Inimesed teadvustavad, et renoveerimise tulemusel vähenevad küttekulud, paraneb hoonete sisekliima, ohutus ja kriisikindlus ning kasvab kinnisvara väärtus. Riigi ülesanne on luua tingimused, et renoveerimine oleks inimestele paremini kättesaadav ja jõukohane,” lausus taristuminister Kuldar Leis.
Seotud lood
20. mail avalikustati kortermajade tehaselise renoveerimise arhitektuurivõistluse esimese etapi võitjad. Konkursi eesmärk on teha korteriühistutele kättesaadavaks lahendused, mille abil tüüpmajad kvaliteetselt korda teha.
Viimase kümnendi jooksul on koduostjate ootused selgelt muutunud, kuid igal mugavusel on oma jälg, kirjutab Everaus Kinnisvara tegevjuht Janar Muttik ja selgitab, kuidas eluasemehinda mõjutavad ühelt poolt karmid turva- ja energiatõhususe nõuded ning teiselt poolt on luksus saanud kodusostja baasootuseks.
Riigikogu poolt heaks kiidetud 2026. aasta riigieelarvega suunatakse transporditaristu arendamisse kokku ligi miljard eurot, millest suurem osa läheb Rail Balticule, kuid ka teede ehitusse ja hooldusesse lisatakse 100 miljonit eurot enam kui tänavu.
Renoveerimisest räägitakse Eestis palju, kuid praktikas lükatakse vajalikud tööd sageli aastaid edasi. Mitte ainult rahapuuduse tõttu, vaid seepärast, et kogu protsess tundub kinnisvaraomaniku jaoks keeruline ja killustatud. Tellides ühelt ettevõttelt aknad, teiselt soojustuse ja kolmandalt krohvimise, tuleb lisaks kogu tööd koordineerida ning loota, et kõik detailid omavahel kokku sobivad.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele