“Projekti jaoks ja ka kogu tiimile, kes on sellega väga pikalt tegelenud, on see väga suur võit, et saaks projektiga edasi liikuda,” rääkis Rail Baltic Estonia tehniline juht Lauri Ulm. “See lõik oli piiravaks selleks, et me suudaksime 2030. aasta ajagraafikut täita. Praegu saab öelda, et kuna keskkonnamõjude hindamine on tehtud, siis on võimalik alustada ehitustegevust sellel 45kilomeetrisel lõigul.”
Kui on ka piisavalt rahastust, siis on võimalik ka 2030. aasta lõpuks projekt ilusti valmis ehitada.
Ulmi sõnul on edaspidi üks keerulisemaid tahke projekti juures rahastus ning tõendamine, et kogu projekt vastab ka nõuetele.
Intervjuus rääkis Ulm lähemalt, miks Pärnu-Kabli lõigu keskkonnamõjude hindamine kestis 14 aastat, milline on projekti seis ning mida teeb Eesti, kui Läti enda projekti 2030. aastaks valmis ei saa.
Küsis Polina Volkova.
Seotud lood
Rail Balticu kõige keerulisema lõigu keskkonnamõjude hindamise aruanne tunnistati nõuetele vastavaks, mis avab võimaluse asuda raudteed ehitama ka Pärnust Kablini kulgevas lõigus. Projekteerimistööde käigus saadi mitmeid olulisi õppetunde, näiteks metsiste elupaiga hüvitamise osas.
Miks vaid 25% ehitusprojektidest valmib õigel ajal, kui iga projekti alguses usume, et meie oleme nende väheste seas, kellel see õnnestub? Aga usk ei ole strateegia, võtab Verston Eesti digitaliseerimise ja BIMi juht Miina Karafin kokku juunis Pariisis InfraBIM Openil peetud ettekande.
Rail Baltic tõi Eesti taristuehituse langusest välja. Nüüd sõltub kogu sektori käekäik sellest, kuidas see suurprojekt edeneb.
Eestis rajatakse ja planeeritakse järjest uusi veekeskusi. Ometi projekteeritakse ka täna lahendusi, mille nõrgad kohad on varasemates ujulates juba välja tulnud.
Enimloetud
5
6
“Käivet on lihtne kasvatada, aga suuta kasumlikult käivet kasvatada...”
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
“Käivet on lihtne kasvatada, aga suuta kasumlikult käivet kasvatada...”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele