Mitmed varjendinõuded on liiga suurejoonelised ja tavaelus raskesti rakendatavad
Varjendite eelnõus on palju, mis meenutab Soome lahendust. Aga just see osa, kus Eesti proovib teha “veel paremini”, võib süsteemi ohtlikult kalliks ja raskesti rakendatavaks muuta, kirjutab Projekt kuubis OÜ peaarhitekt Katrin Männik.
Siseministeerium saatis kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega seatakse nõuded varjendite rajamisele ja varjumiskohtade põhimõtetele. Eesmärgi järgi peaks 2034. aastaks olema varjumiskoht tagatud poolele Eesti elanikest.
Planeeritavad muudatused ehitusseadustikus vähendavad bürokraatiat ning mõnel juhul ei ole väikeehitisel enam vaja isegi ehitusluba. Leevenevad ka hoonete kõrguse muutmise nõuded
Viimasel ajal on palju arutletud kooskõlastamisel oleva eelnõu üle, mis näeb ette varjendite rajamise kohustuse uutele hoonetele. Hirmul on suured silmad ja nii on kahjuks ka sellega seoses läinud liikuma eksitavaid väiteid, mida soovin siinkohal kummutada, kirjutab Siseministeeriumi nõunik Mari Tikan Igor Habali väidete peale.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.