Riik seab varjenditele reeglid. 2034. aastaks peaks varjumiskoht olema pooltele elanikele
Siseministeerium saatis kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega seatakse nõuded varjendite rajamisele ja varjumiskohtade põhimõtetele. Eesmärgi järgi peaks 2034. aastaks olema varjumiskoht tagatud poolele Eesti elanikest.
Kui Soome on juba aastakümneid ehitanud varjumiskohti, olles oma elanikkonnakaitsega eeskujuks kogu Euroopale, siis Eestis jõudis varjendi rajamise kohustus seadusesse alles tänavu. Mis muutub hoonete omanike ja arendajate jaoks järgmise aasta juulist, selgitab vandeadvokaat Marina Lapidus advokaadibüroost RASK.
Siseministeeriumi prognoosi kohaselt mõjutab varjendite nõue uusarenduste ehitushinda üles 2%-3%, aga tegelikult võib see kujuneda märgatavalt suuremaks, märgib Uus Maa juhatuse liige ja kinnisvaraanalüütik Igor Habal.
Vabariigi Valitsuse poolt hiljuti heaks kiidetud ehituseadustiku muudatuste eelnõu läheb 17. detsembril Riigikogus esimesele lugemisele. Toome esile 7 ettevõtetele olulisemat olukorda, mida plaanitakse muuta.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.