Riik seab varjenditele reeglid. 2034. aastaks peaks varjumiskoht olema pooltele elanikele
Siseministeerium saatis kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega seatakse nõuded varjendite rajamisele ja varjumiskohtade põhimõtetele. Eesmärgi järgi peaks 2034. aastaks olema varjumiskoht tagatud poolele Eesti elanikest.
Avalikud varjumiskohad on märgistatud rahvusvahelise tsiviilkaitse sümboliga. Enda piirkonna avalike varjumiskohti saab vaadata Maa-ameti geoportaalist.
Foto: Liis Treimann
Kooskõlastamisele saadetud määruse eelnõu on osa mullu sügisel jõustunud hädaolukorra seaduse rakendusaktist, mis täidab samm-sammult seniseid lünki elanikkonnakaitses, olgu varjumist vaja suurõnnetuse, plahvatuse, sõjalise rünnaku või muu ootamatu kriisi tõttu.
Kui Soome on juba aastakümneid ehitanud varjumiskohti, olles oma elanikkonnakaitsega eeskujuks kogu Euroopale, siis Eestis jõudis varjendi rajamise kohustus seadusesse alles tänavu. Mis muutub hoonete omanike ja arendajate jaoks järgmise aasta juulist, selgitab vandeadvokaat Marina Lapidus advokaadibüroost RASK.
Siseministeeriumi prognoosi kohaselt mõjutab varjendite nõue uusarenduste ehitushinda üles 2%-3%, aga tegelikult võib see kujuneda märgatavalt suuremaks, märgib Uus Maa juhatuse liige ja kinnisvaraanalüütik Igor Habal.
Vabariigi Valitsuse poolt hiljuti heaks kiidetud ehituseadustiku muudatuste eelnõu läheb 17. detsembril Riigikogus esimesele lugemisele. Toome esile 7 ettevõtetele olulisemat olukorda, mida plaanitakse muuta.