„Oli väga huvitav kuulata kolleegide mõtteid hetkeolukorrast elamute renoveerimise osas. Nägime, et probleemidega ei maadle Eesti üksi, vaid ka naaberriigid,“ tõdes konverentsi korraldanud Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla.
Seotud lood
Taristuminister Vladimir Svet allkirjastas täna kahe korterelamute renoveerimistoetuse määrused, millega abistatakse ühistuid kokku 185 miljoni euroga. Läbi aegade suurima toetusvooru abil saavad korda kümnete tuhandete inimeste kodud üle Eesti.
Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteadlased analüüsisid Ukrainas Žõtomõri linnas kolme viiekorruselise kortermaja tehnilist seisukorda, suve lõpuks pannakse paika nende renoveerimise ideed.
Tehaselise renoveerimise eelis on tööde kiirus, keskkonnasääst ja võimalus inimesi võimalikult vähe segada, väljakutseteks aga võivad saada nõukaaegne ehituskvaliteet ja elementide kinnituskohad, leiab ettevõtja ja Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees Martin Talts.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Selle hoone ehitust alustati 1936. aastal, esimene tööpäev oli majas 5. märtsil 1938. Toonastest hoonesisestest ehitustöödest tegid suurema osa Võru tööstuskooli õpilased.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele