Rekordiline korterelamute renoveerimise taotlusvoor avaneb oktoobris
Taristuminister Vladimir Svet allkirjastas täna kahe korterelamute renoveerimistoetuse määrused, millega abistatakse ühistuid kokku 185 miljoni euroga. Läbi aegade suurima toetusvooru abil saavad korda kümnete tuhandete inimeste kodud üle Eesti.
“Renoveerimine on vajalik hoonete süsiniku jalajälje vähendamiseks, kuid ühtlasi aitab inimestel kokku hoida kommunaalkulude pealt. Kortermajade renoveerimine on ühistutele suur investeering, mis tõstab oluliselt elanike heaolu. Et kaua oodatud toetus jõuaks riigi igasse nurka ja Eesti inimesed saaksid elada kvaliteetsetes ja soojapidavates kodudes ka suurtest linnadest väljaspool, pöörame seekord erilist tähelepanu toetuse regionaalsele jaotusele,“ lausus taristuminister Vladimir Svet.
Tehaselise renoveerimise eelis on tööde kiirus, keskkonnasääst ja võimalus inimesi võimalikult vähe segada, väljakutseteks aga võivad saada nõukaaegne ehituskvaliteet ja elementide kinnituskohad, leiab ettevõtja ja Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees Martin Talts.
Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteadlased analüüsisid Ukrainas Žõtomõri linnas kolme viiekorruselise kortermaja tehnilist seisukorda, suve lõpuks pannakse paika nende renoveerimise ideed.
Kui riigid ei muuda regulatsioone ega telli hangetes uusi materjale ja tehnoloogiaid, siis ei loo me majanduslikku keskkonda uutele tehnoloogiatele ega materjalidele. Me ei telli targalt, kirjutab Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond).
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta kandvuse, veepidavuse või stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas laialdaselt kasutatavaks pinnase parenduse meetodiks on jugainjekteerimine (ing keeles Soilcrete® või jet-grouting). See tehnoloogia võimaldab pinnasesse rajada erineva kuju ja suurusega tsementeerunud sambaid ilma ulatuslike väljakaevamisteta ja seda ka kitsastes tingimustes.