Kortermajade tehaseline renoveerimine jõuab Ukrainasse
Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteadlased analüüsisid Ukrainas Žõtomõri linnas kolme viiekorruselise kortermaja tehnilist seisukorda, suve lõpuks pannakse paika nende renoveerimise ideed.
Tehaselise renoveerimise eelis on tööde kiirus, keskkonnasääst ja võimalus inimesi võimalikult vähe segada, väljakutseteks aga võivad saada nõukaaegne ehituskvaliteet ja elementide kinnituskohad, leiab ettevõtja ja Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees Martin Talts.
Riigikogu keskkonnakomisjon arutas hoonete renoveerimise kiirendamist naabruskonnapõhise ja tehaselise lähenemisega, et luua töökohti ja luua tingimused majanduskasvuks läbi keskkonna parandamisega seotud investeeringute. Enda hinnagu olukorrale andsid ka ehitusliitude ja ettevõtete esindajad.
Renoveerimisturu osapooled ootavad juba kannatamatult järgmise rahastuvooru avanemist, kuid koos sellega on oodata Kliimaministeeriumilt ka uut määrust, mis toob kaasa mitu olulist muudatust, kuid mille praktikasse viimiseks ja osapooltele selgitamiseks jääb ootamatult vähe aega.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.