„Kaitseministeeriumi poolt arendatav kaitsetööstuspargi valmimine võtab riigi eriplaneeringu ning oma mastaapsuse tõttu paar aastat aega. Tänast julgeolekuolukorda arvestades on vajadus tootmisega alustada nii kiiresti kui võimalik. Meie eesmärk on kõrvaldada valdkonda pärssivad barjäärid ja toetada lahingumoona tootmisharu arengut läbi sobivate tingimuste,“ ütles RKIKi peadirektori asetäitja Katri Raudsepp.
Seotud lood
Kaitsevaldkonna hangete tingimusi leevendati, et rohkem ettevõtteid pääseks turule ja hinnad langeksid. Samas on ka see turg kahanev ja kiiresti paisunud konkurents tekitab suuremates ettevõtetes skepsist. “Täna osalevad hangetel ka väiksema aastaeelarvega ettevõtted - kas see ikka on otstarbekas,“ kahtles Nordeconi inseneriehituse juht Erkki Suurorg riigi eesmärgis hoida nii maksumaksja raha kokku.
Kui palju siis teedeehitusse tegelikult kaitseeelarve raha jõuab?
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse taristuosakonna juhataja Kadi-Kai Kollo sõnul on käesoleval aastal keskuse eelarve ligi miljard eurot, millest taristuehitusse tuleb ligi 220 miljonit. TREV-2 juht Sven Pertens võtab selle eelarve taristuehituse vaatest osadeks lahti.
Riigi kaitseinvesteeringute keskus ja OÜ Nordlin Ehitus sõlmisid projekteerimis-ehitustööde lepingu Ämari lennubaasi uue toitlustuskompleksi rajamiseks.
Nordecon AS ja AS Tallinna Lennujaam sõlmisid lepingu Tallinna lennujaama E-klassi seisuplatside ehitustöödeks.
Eesti perefirma Bauroc, mis on Põhja-Euroopa suurim poorbetoontoodete valmistaja, tuli eelmisel aastal välja uue tooteperega, mille süsiniku jalajälg on raudbetoonpaneelist 10 korda väiksem, kuid ettevõttel on veelgi ambitsioonikam plaan jõuda CO2-neutraalsete või lausa negatiivse jalajäljega materjalide tootmiseni.
Enimloetud
Viimased uudised
Oluliselt täiendatud kell 13.30
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele