Euroopa terasetööstuse mure – kliimameetmed ahistavad

Uue aasta suurim eesmärk metallisektoris on liikumine madala süsinikuhaitmega terase toomise suunas, kirjutab Kuusakoski juhatuse liige Toomas Kollamaa värskes metallituru ülevaates.

Teraseturg areneb järjest enam süsinikneutraalse terase tootmise poole ning tõenäolisuselt jääb tulevikus turule vaid kaks terasesorti – vesinikenergiaga toodetud ja vanametallist ümbersulatatud teras, prognoosis terasetootja SSAB Baltikumi juht Anti Metsamaa hiljuti toimunud konverentsil Tööstuse äriplaan 2024.

Materjalide taaskasutamine on tellija jaoks hea idee nii kaua, kuni ta peab hakkama tegema selle tõttu kompromisse hinnas või ehitusajas, rääkis Estkonsult projekteerija ja volitatud ehitusinseneri Jürgen Einpaul Targa Ehituse konverentsil ehitusmaterjalitootjate vestlusringis.

Ehitusmaterjalide puhul ei pruugi taaskasutus anda rahalist võitu, sest vaja võib minna keerukamat tootmisprotsessi, mis lõppkokkuvõttes võib muuta toote lõpphinna liiga kalliks. Vaja on pigem kavalaid lahendusi kui toorest jõudu, leisid eksperdid Targa Ehituse konverentsi vestlusringis.

Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.