Uued ehitusreeglid tungivad argiellu - millele pöörata erilist tähelepanu?

Riigikogu kiitis 20. mail heaks planeerimisseaduse muudatused astudes seeläbi riigi tasandil esimese olulise sammu detailplaneeringute tõhustamise suunas. Olulisematest muudatustest teeb ülevaate advokaadibüroo Walless vandeadvokaat ning planeerimis- ja ehitusõiguse nõunik Angela Kase.

Tänavune seadusemuudatus pidi tooma selgust, millisel juhul tuleb uute ehitiste kavandamisel rakendada müra piirväärtust ja millal müra sihtväärtust. Advokaadibüroo RASKi juristid selgitavad, miks on see küsimus seni palju segadust tekitanud.

Senine olukord, kus arendajatelt nõutakse täiendavat tasu, on turu hinnangul oma olemuselt aktsepteeritav, kuid seda ainuüksi teatud kulutaseme ja mõistlikkuse piirini. Tänane olukord näib aga olevat piirkonniti käest ära läinud ning muutunud ka juba suuresti poliitiliseks küsimuseks, nendib Uus Maa kutseline hindaja ja analüüsiekspert Mihkel Eliste.

Uus riigihangete seaduse muutmise seadus toob 1. novembril kaasa viimase kümnendi suurima reformi riigihangete korralduses.

Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.