Rakvere jalgpallihalli saatus sõltub hanke tulemustest
Rakvere linnavolikogu otsustas korraldada riigihanke jalgpallihalli ehitaja leidmiseks, et saada teada, kui palju see maksma võib minna ja kui ruttu hall püsti on võimalik saada.
Selline peaks Rakvere jalgpallihall välja nägema - kui see ametikooli naabrusesse ikka ehitatakse.
Foto: Eskiis
Rakvere abilinnapea Neeme-Jaak Paap rääkis Lääne-Virumaa Uudistele, et jalgpallihalli rajamise protsessiga tehti algust juba 2021. aastal. Esmalt projekteeriti täispuhutav kuppelhall, korraldati hange ja saadi teada selle maksumus.
„Jäime eelmise aasta tulemustega väga rahule. Käive kasvas ning kasumimarginaal tõusis. Oli väga töökas aasta. Meil oli palju suuri objekte,“ ütles sel kevadel 10 aastaseks saanud Väike-Maarja ehitusfirma BGM Ehitus omanik Jaanus Müürsep.
Üle hulga aja on Kiviõli saanud endale nüüdisaegse, hea arhitektuuriga hoone. Eesti riik on lõpuks näidanud linnas, et ta on kohal ja kui riik midagi teeb, on ka korralik arhitekt ning head ehitajad. Ehituse osapooli juhtis peatöövõtjana väike, aga kogenud ehitusfirma Dreibau OÜ, kelle hea töö leidis tunnustust ka “Aasta betoonehitis 2023” konkursil.
OG Elektra poolt Rakvere kesklinna kavandatava (või peaks nüüd juba ütlema, et kavandatud?) ja suurusjärgus 50 miljonit maksma mineva kõrghoone ümber toimuv on võtnud saba selga ja pannud punuma suvalises suunas, kirjutab opositsiooni kuuluv Rakvere linnavolikogu liige Aarne Mäe.
Kuigi investeeringud tööstusvaldkonda on langenud ja firmajuhid ennustavad investeeringute jätkuvat vähenemist, on Eestisse kerkimas ligi paarkümmend uut tehast. Usinaim tootmispindade laiendaja on metallitööstus.
Saaremaa ettevõte OÜ Feizerton, mille kaubamärk Feirol on Eestis juba tuttav nii professionaalidele kui ka tavakasutajatele, on tegelenud enam kui 20 aastat kaablitoodete ja elektritarvikute arenduse, tootmise ja müügiga. Ettevõtte juhi Jüri Lemberi sõnul on neil turul omas nišis tugev positsioon, kuid samas on soov üha enam jõuda otse nii ehitusobjektidele kui ka lõpptarbijateni.
Selle hoone ehitust alustati 1936. aastal, esimene tööpäev oli majas 5. märtsil 1938. Toonastest hoonesisestest ehitustöödest tegid suurema osa Võru tööstuskooli õpilased.