Teetööd vähenevad tänavu veerandi võrra

Olukorras, kus riik on teedesektori sisuliselt ainuke tellija, on erinevate turumahtude 50-70%lise kärpimise näol tegu jõuvõttega, kus kontaktaladel visatakse kiirelt valge rätik ringi. Rail Balticast saab sektori jaoks lähiaastatel peamine tellija - nii et kes tahab ellu jääda, peab ennast ümber profileerima, näeb Verstoni juht Veiko Veskimäe tulevikku.

Tee-ehitusfirma Verston ja Järelpinge Inseneribüroo sõlmisid esimesed Rail Balticu raudtee põhitrassi Raplamaa lõikude ehitamise lepingud, mille kogumaksumus on 107 miljonit eurot.

Riik investeerib maanteedesse järgmisel neljal aastal keskmiselt 170 miljonit aastas, ehk ainult ühe kolmandiku vajaminevast. Seejuures säilitamise ja arendamise vaates vaid ühe neljandiku vajaminevast, kommenteeris ASi Trev-2 Grupi juhataja Sven Pertens riigi teehoiu rahastuskava.

2023. aasta sõjalise mobiilsuse taotlusvoorust saab Eesti 41 miljonit eurot Via Baltica teelõigu tarbeks, see on pool Päädeva–Konuvere 13,2 kilomeetri pikkuse teelõigu maksumusest.

Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.