2023. aasta sõjalise mobiilsuse taotlusvoorust saab Eesti 41 miljonit eurot Via Baltica teelõigu tarbeks, see on pool Päädeva–Konuvere 13,2 kilomeetri pikkuse teelõigu maksumusest.

- Pildil valmib raudteeviadukt Juuliku-Tabasalu ühendusteele. Foto: Andras Kralla
Eile kinnitas Euroopa Komisjon kohtumisel kinnitas Euroopa Ühendamise Rahastu 2023. aasta sõjalise mobiilsuse taotlusvooru tulemused, kust Eesti sai rahastuse Via Baltical asuv teelõik. Selle kogumaksumus on 82 miljonit eurot, millest pool tuleb Euroopa Ühendamise Rahastust, teatas kliimaministeerium.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Teedeehituse valdkonna viimase nelja kvartali koondkäive kolmandas kvartalis oli 767,4 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 3,6%. Toome esile 50 suurema käibega teedeehituse ettevõtet ja kelle käive kasvas või kahanes aasta varesemaga võrreldes.
Riik investeerib maanteedesse järgmisel neljal aastal keskmiselt 170 miljonit aastas, ehk ainult ühe kolmandiku vajaminevast. Seejuures säilitamise ja arendamise vaates vaid ühe neljandiku vajaminevast, kommenteeris ASi Trev-2 Grupi juhataja Sven Pertens riigi teehoiu rahastuskava.
"Miks peaks välisinvestor eelistama Tallinna või Pärnut Gdanskile või Valenciale?"
Eesti ja Läti on jätnud meie üliolulise transpordikoridori ehk Via Baltica arendamise unarusse, see-eest saavad leedulased paari aasta pärast uhkelt öelda, et Kaunasest algab Euroopa, kirjutab Äripäeva Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri.
SSAB kontserni tütarettevõte Ruukki Construction käivitas uue tootegrupi Ruukki® LowCarbon, mille eesmärk on täita üha karmimaid keskkonnanõudeid ja rahuldada klientide vajadust vähendada ehitatavate hoonete elutsükli jooksul tekkivaid heitkoguseid. Tootegrupi esimesteks toodeteks on LowCarbon sändvitšpaneelid, LowCarbon fassaadikassetid ja katuseprofiil Ruukki® Classic LowCarbon, mille heitkogused on 50-70% väiksemad kui analoogsetel standardsetel toodetel.