Soome ehitusmaht mõjutab otseselt ka Eesti ehitajate leiba. Kui viimasel poolel aastal on tulnud põhjakaldalt uudiseid ehitusmahtude vähenemisest, siis sel nädalal on teatatud Helsingi piirkonnas kahe suurarenduse käimalükkamisest, mis on potentsiaalsed töömaad ka Eesti ehitajatele. Aeg näitab, kes saavutavad edu miljardiprojektide alltöövõtu hangetel
YIT Soome alustab Helsingis Pasila suurarendusega, mille ehitamise osas on koostöövõimalustega Ehitusuudiste andmetel tutvumas käinud juba mitu Eesti ehitusettevõtet. Tegemist on miljardiprojektiga, mille ehitamisega alustatakse juba tänavu ja mis annab ehitajatele tööd prognoositavalt 10 aastat.
Värskelt saabus Soomest uus miljardiprojekti uudis. Nimelt hakkavad põhjanaabrid Kalasatama piirkonda rajama tornelamuid. Esimese tornelamu ehitusega alustatakse juba järgmine aasta ning kogu arendusega plaanitakse valmis saada 2023. aastaks.
See on kindlasti hea uudis ka Eesti ehitussektorile, mida kimbutab mahtude vähesus. Küll aga eeldab Soomes edukas alltöövõtt turu tundmist.
Ehitusuudised.ee korraldab koostöös advokaadibürooga Rödl&Partnerid seminari
Kuidas saada Soomes edukalt alltöövõttu? Seminaril räägivad edu valemitest eksperdid Soomest.
Vaata lähemalt infot
SIIT ja pane ennast kirja.
Seotud lood
Soome SRV alustas Helsingis kesklinna sadama reisiterminalide vahetusse lähedusse plaanitud kõrghoonetega arendusprojekti REDI realiseerimisega. Arenduse kogumaksumust hinnatakse üle miljardi euro. Kogu arendus valmib aastaks 2013.
Soome YIT sai Helsingis suurprojekti alustamisele rohelise tule, kui Helsingi linnavolikogu kinnitas 2015. aasta jaanuaris Pasila piirkonna detailplaneeringu. Kaebuse esitamise tähtaeg möödus 2. märtsil. Kolme kvartali ehitamine on plaanitud 10-le aastale ning projekti väärtuseks on hinnatud umber miljard eurot.
Aprilli alguses sõlmis AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti tütarettevõte OÜ Fort Ehitus töövõtulepingu Keski-Soumen Betonirakenne OYga vaiatöödeks suurprojekti Tripla arendusprojektis Helsingis, Soomes.
Kui räägitakse tööstuse energiavajadusest, energiajulgeolekust või toidujulgeolekust, siis tundub, et räägitaks vaid gaasist, CNG-st või äärmisel juhul LPG-st. See on nii ilmselge valik, et tavaliselt ei vaevuta millelegi muule mõtlemagi.