Puitmajade renoveerimisel põrkavad ehitajad tihti kokku projektidega, kus pea 100-aastaste hoonete lähteülesanneteks on kasutatud samu võtteid kui uusehitiste juures. Seega sõltub lõpptulemus ehitaja pädevusest ja omaniku rahalistest võimalustest tellida uus korralik projekt, kirjutas Aarna Ehituse tegevjuht Marko Aarna.

- Aarna Ehituse juht Marko Aarna terviklahendusena renoveeritud maja juures.
- Foto: Mailis Vahenurm
Vahel tundub, et projekteerijad, kes on renoveerimisprojekti oma lauale saanud, püüavad sülle kukkunud õnnetusest kiiresti lahti saada, rakendades lähteülesanneteks täpselt samu võtteid kui uusehitiste juures, süvenemata sealjuures tõsiasja, et 100 aasta vanuse maja vundament ning fassaad on täiesti erinevad äsjaehitatud uuest hoonest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maaülikooli teadlaste loodud uuenduslik puitmoodulhoone “Ukraina maja”, mida saab kokku panna ilma kruvide ja rasketehnikata, jõudis juunis Lvivisse ja püstitati kaheksa päevaga. Projekti keskmes on nutikad ehituslahendused ja keskkonnasääst.
18. märtsini toimub Tallinnas rahvusvaheline sündmus Housing Innovation Trip, kuhu koguneb ligi 120 majatootjat 18 Euroopa riigist. Kolmepäevane visiit tutvustab osalejatele Eesti puitehituse innovatsiooni, uusi tehnoloogiaid ja tuleviku elamuarhitektuuri.
Tallinnas Fahle linnakus peeti sarikapidu, mis tähistab ehituse olulist verstaposti – puitkarkassidel kõrghoone on jõudnud oma täiskõrguseni. Kaheksakorruseline terrassidega büroohoone valmib kavade kohaselt 2026. aasta suveks.
Eestis ja mujal Baltikumis on suurenenud nõudlus vastupidavate ja kõrge töökindlusega veolahenduste järele, eriti teedeehituses ja suurtes infrastruktuuriprojektides, kus tehnika peab taluma äärmuslikke töötingimusi.