Killustiksammaste rajamine – kõige keskkonnasõbralikum pinnaste parendusmeetod

Killustiksammaste rajamiseks pinnasesse kasutatakse spetsiaalset vibraatorit, mille kaudu uhutakse pinnasesse suruõhu abil täitematerjali. Täitematerjaliks sobib nii killustik, kruusane materjal kui ka liiv. Täitematerjal tihendatakse ja surutakse laiali vibraatori kordussüvistamiste abil, mistõttu on tekkiv sammas nii dreenivate kui ka kandvate omadustega.

„Selle tehnoloogia töötas välja ja patenteeris Kelleri asutaja Johann Keller aastal 1934 ning sellest ajast peale on killustiksammaste rajamist kasutatud tuhandetes projektides,” tutvustab Keller Polska Sp. z o.o. Eesti filiaali juht Martin Vaga. „Tegemist on keskkonnasõbraliku lahendusega, sest kasutada saab kohalikke pinnaseid ega sõltuta ilmast ega betooni- ja armatuurkarkassi tehastest. Lisaks saab tihendatud ka ümbritsev pinnas.”

• Rajatiste vundamentide ning sõidu- ja raudteede muldkehade vajumite vähendamine

• Ei sõltuta ilmast, betooni ega armatuurkarkassi tehastest

• Tihendatud saab ka sambaid ümbritsev pinnas

• Tööprotsess on kiire, edasiste ehitustöödega saab alustada koheselt pärast sammaste valmimist

• Sambad võimaldavad koheselt ka ilma neid kahjustamata ehitustehnikaga üle sõitmist

• Sammaste ülemisi otsi saab ekskavaatori abil madalamaks koorida, ilma alumist osa mõjutamata

Geoloogilistes oludes, kus pinnas on äärmiselt nõrk või kokkusurutav, saab kasutada ka sambaid, kus on omavahel kombineeritud nii killustik- kui ka kuivbetoon. Kuivbetooni kasutamine pehmemates pinnasekihtides tagab sammaste kujupüsivuse, vältimaks nende liigset laiali valgumist ümbritsevasse pinnasesse. Kuivbetoonina kasutatakse tavaliselt jämedateralist betoonisegu fraktsiooniga C8/10, mis tagab selle sarnase paigaldusviisi tavapärase täitematerjaliga. Kuivbetoon tarnitakse objektile ja kallatakse maha tavaliste veoautodega, betoon on oleneval ilmastikust kasutatav 6-8 tunni jooksul.

Kelleri vibroseadmete opereerimise masinad ehk Vibrocat’id on varustatud täisautomaatsete paigaldus- ja salvestusseadmetega. Sammaste süvistamise ajal registreeritakse mitmeid erinevaid parameetreid, nagu kulunud aeg, süvistamise sügavus, sisestamis-/väljatõmbekiirus, masina energiatarbimine jms ning kõiki neid parameetreid saab ka graafiliselt kuvada ja printida. Kvaliteedikontrolliks saab sammastele teostada ka staatilisi koormuskatseid ning tihendatud pinnase ja samba omadusi saab mõõta erinevate penetratsiooniseadmete abil. Masinad on varustatud GPS-positsioneerimissüsteemiga, mis võimaldab sambaid täpselt rajada ka ilma geodeedi kohaloluta.

Eestis on kruusasammastega parendatud pinnas näiteks Rail Baltica raudteetaristu all Harjumaal, Järvekülas, kus jätkusuutlikkusele ja innovatsioonile pühendunud peatöövõtja Verston Eesti OÜ eestvedamisel rajati pehmete savipinnaste sisse 1,6 meetrise võrgustiksammuga killustiktäitega sambad. Sambad on Vaga sõnul kuni 10 meetri pikkused ning silmapaistev edulugu keskkonnasäästlikust lahendusest suure raudtee projekti raames. „Märksa enam mõistame täna, et ehitusvaldkonnas kuulub tulevik keskkonnasäästlikele lahendustele, ning killustiksambad selle üks parimaid näiteid,” nendib ta.