Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Projekteerijad: seaduse muudatused kaotavad monopolid
„Muutused seadustes, reeglite harmoniseerimine annaksid tõuke absurdsuste kadumisele,“ hindab Eesti Projektbüroode Liidu juhatuse esimees Tõnis Tarbe ehitusseadustiku muutusi.
"On absurdne, et ühe ehitusobjekti planeerimisel- projekteerimisel- ehitamisel tuleb orienteeruda erinevate ministeeriumide poolt koostatud erinevates seadustes. Sellisel juhul on kerge teha vigu nii seaduste tekstides kui nende seaduste kasutuses. Loodetavasti toovad kavandatavad muutused positiivseid mõtteid ka õuealade, taluteede, tänavate projekteerimisse sest hetkel arvavad enamus ametnikke, et koduõuelt väljasõitu tuleb käsitleda samade projekteerimisnõuete alusel kui kiirteed,“ on Tarbe ootaval seisukohal Justiitsministeeriumi poolt laiali saadetud eelnõu osas.
„Selleks et projekteerida parkimisplatsile äärekivi ja asfaltkatet on vajalik omada teedeehitus inseneri kõrget kvalifikatsiooni ning vastavat registreeringut. Vastavate lubade omandamine on näiteks ehitusinseneridele tehtud praktiliselt võimatuks ning lubade omistamine on Maanteeameti monopol. Teehoiutööde tegevusluba on nii karm luba, et isegi metsaraja (kergliiklustee) ehitusprojekt ilma spetsiifilist luba omava kodaniku vastutava allkirjata kvalifitseeritakse ebapädevaks,“ kommenteerib Tarbe praegust olukorda.
Justiitsministeerium saatis laiemale kooskõlastusringile ehitus- ja planeerimisseadustiku eelnõu, mis ühendab ühtekokku kõik ehitust puudutavad seadused.
Seotud lood
Ehituse- ja planeerimisseaduse uuendamisega kaob justiitsminister Kristen Michali hinnangul skisofreeniline olukord, kus maja ehitatakse ühe, tee teise ja muu taristu kolmanda seaduse järgi.
Arhitektide liidu esimees Peeter Pere märgib, et planeeritav ehitus- ja planeerimisseaduse muutmisel on oluline, et alles jääb see, mis hästi toimib.
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Vaata ka, kes võitsid enim riigihankeid
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele